Eesti sularahavedu Poolas - praktilised aspektid

Teenistusmaksu

2021. aastal nn Ettevõtte tulumaksu ja teatud muude seaduste muutmise 28. oktoobri 2020. aasta seaduses viidatud "Eesti sularahamaks" on kapitaliühingute tulu ühekordse väljamaksena. See on mõeldud olema kaasaegne maksustamisviis, mis soodustab investeeringuid ja minimeerib formaalsusi maksude lahendamisel. Selle maksumudeli atraktiivsus avaldub peamiselt võimaluses lükata maksu tasumise edasi kuni ettevõttelt kasumi väljamaksmiseni (jaotamiseni), eraldiseisva maksuarvestuse puudumises ja minimaalsetes halduskohustustes. Sellegipoolest ei ole tegemist näiteks Eestist pärit lahenduste "koopiaga", kuna mitmed lahendused kitsendavad eelnimetatud vahendite kasutamise õigust omavate üksuste ringi. maksustamise vormid.

Eesti sularahamaksu sisuks on maksude laekumise aja edasilükkamine ettevõttest kasumi väljamaksmise hetkeni ja maksustamise lihtsustamine. Selle lahenduse kasutamine on vabatahtlik (ettevõtja saab valida, kas ta soovib kasutada uut maksustamisviisi või eelistab arveldada vanade reeglite alusel) ja üksikettevõtja puhul kestab see 4 aastat (koos pikendamise võimalus). Eesti sularahamaks on vastus maksuaruandluse keerulisele ülesehitusele ja kõikvõimalikele maksumaksjatele pandud kohustustele, aga ka ettevõtjale veel kättesaamatute voogude maksustamise küsimusele. Kuna maksustatav tulu on tasumisele kuuluv tulu, siis selles õigusriigis on maksustatavad vahendid need, mida ettevõte pole isegi laekunud. Uus lahendus on võimaldada maksustamist edasi lükata kuni kasumi väljamaksmiseni ning lubada kasumi määramisel kõrvale kalduda maksuregulatsioonist ja lähtuda arvestuspõhimõtetest.

Ühekordse väljamaksega hõlmatud Poola ettevõtted ei maksa makse seni, kuni kasum neile jääb ning nad reinvesteerivad need seadusega ettenähtud miinimumsummas. Lisaks tähendab kapitaliühingute tulude ühekordne väljamakse maksuarvestusest kõrvalekaldumist ja maksustatava tulu jooksva määramise vajadust ning seeläbi ka maksude arveldamise olulist lihtsustamist.

Eesti sularahamaksu üks peamisi eeliseid on eraldi maksuarvestuse pidamise vajadusest loobumine. Mõistagi nõuab "üleminek" kapitaliühingute tulult ühekordsele väljamaksele ja "väljumine" sellest ühekordsest summast selle kohaldamise õiguse tingimuste ületamise korral maksumaksjalt teatud haldustoimingute tegemist. Enamiku ettevõtete jaoks on Eesti süsteemis püsimine aga pikaajaline: 4-, 8- või isegi 12-aastane, mille jooksul maksuteenusega seotud kohustused vähenevad miinimumini ja paljudel juhtudel isegi mitte. tekkida. Maksumaksjal on võimalik valida Eesti sularahamaksu 4 aastaks ja pikendada seda veel 4 aasta võrra. Pikendamine on võimalik, kui ettevõtja vastab kriteeriumidele ka viimasel, neljandal lahenduse kasutusaastal. Eesti süsteemis viibimise perioodil ei ole vaja pidada muud arvestust peale finantsarvestuse, mida iga kapitaliühing on nagunii kohustatud pidama. Kapitaliühingult ühekordse tuluga tegutsemise perioodil ei ole maksumaksja jooksev kasum huvitatud. Maksukohustuste allikaks on selle jaotamine, pigem vabatahtlik kui tsükliline nähtus, mis tuleneb partnerite otsustest kanda osa oma vahenditest väljapoole äritegevust.

Eelmainitu kokkuvõtteks sissejuhatuste sõnastuses, käesolevas uuringus viidatud õiguslikud alused viitavad ettevõtte tulumaksuseaduse tekstile 01.01.2021 redaktsioonis, eeldades, et füüsilise isiku tulumaksu juriidilise isiku seaduse muutmise 28.10.2020 seadus. jõustub muutmata kujul.

 

 

Alla laadida:

pdf
Lae alla koolitusprogramm.pdf Kirjeldus: Maksumuudatused 2021. aastal

Põhilahenduste ülevaade - Eesti CIT

Eelnimetatute eelduste kohaselt Seaduse kohaselt on eelnimetatutega seotud kaks peamist soodusmaksustamise mudelit muudatus sularahamaksu seaduses:

  1. Esimene on kindla maksumääraga maksustamismudel ainult jaotatud kasumile, nagu Eestis. See tähendab maksustamise edasilükkamist ja maksude arveldamise lihtsustamist – art. 2 klausel sularahamaksu seaduse 1 punktid 1 ja 2. Ühekordse maksustamise valinud üksused peavad tegema investeeringuid – suurendama kulusid põhivara klassifikaatori gruppidesse 3-8 kuuluvate uhiuue põhivara (sh masinad, seadmed, transpordivahendid) tootmiseks või ostmiseks või tasudeks. nimetatud vahendite liisingulepingus täpsustatud. Siiski ei loeta näidatud põhivarale tehtud kulutusi investeerimise eesmärgil tehtuks, kui need teenivad peamiselt aktsionäride või nende pereliikmete isiklikke eesmärke.

  2. Teine on spetsiaalne investeerimisfond (konto), mis on loodud Saksamaal ja Ungaris kasutusele võetud lahenduste eeskujul. Maksumaksjal on võimalik selliselt investeerimiskontolt maha kanda maksudest maha arvatavaid kulusid.Sel moel saavutatakse sarnane majanduslik eesmärk, kuid säilitatakse klassikalised sularahaarveldused - art. 28 g lõikest 1. 1 ja 2 sularahaseaduse. Investeerimisfondi eeliseks on T&A soodustusega seotud maksusoodustuste säilimine, IP Box ja väikemaksumaksja 9% määr, samal ajal kiirendades põhivara amortisatsiooni.

Millised tingimused peavad olema täidetud Eesti sularahamaksu kasutamiseks?

  1. Õiguslik vorm

Ainult piiratud vastutusega äriühingud või aktsiaseltsid, kes ei oma osasid ega osasid teistes äriühingutes ega ole osalised muus investeerimisvormis, näiteks investeerimisfondis, sihtasutuses või usaldusfondis (VÕS § 1 punkt 4); hetkel info eelnimetatu kasutamise võimaluse kohta puudub lahendusi nn "Lihtne aktsiaselts", mille rakendamine Poola äriühingute seadustikusse on kavandatud 2021. aastaks;

  1. Ettevõtte asjakohane omanikustruktuur

Ühekordse summa kasutamise üheks kriteeriumiks on ettevõtte spetsiifiline omanikustruktuur, mis piirab aktsionäride kataloogi ainult füüsiliste isikutega, kellel ei ole õigust saada hüvitisi sihtasutuste või sihtasutuste asutajate või kasusaajatena. Süsteemi pääsevad vaid kõige lihtsama sidestruktuuriga ettevõtted ehk ettevõte, mille üle on otse füüsilised isikud ja kellel ei ole tütarettevõtteid. See lahendus takistab eelistuste saajate kataloogi piiramatut laiendamist, et kaasata üksused, kellel ei ole tegelikult tihedat sidet oma aktsionäridega, mis ei pruugi osutuda konkreetsete ettevõtjate äritegevuse vahendiks, vaid osaks mitmest ettevõttest. element ja mitmetasandiline korporatiivstruktuur, mis oma suuruse ja potentsiaali tõttu ei kuulu üksuste hulka, kelle jaoks on investeeringuteks rahapuudus arengutakistus. Oluline on see, et see piirang ei piira oluliselt Eesti sularahamaksu kohaldamisala Poolas. Aktsionäri ja ettevõtte lähedus kajastub Eesti süsteemi puhul dividendi maksustamise suuruses. Oluliselt leevendub käibemaksu ja tulumaksu kogukoormus - see väheneb suuremate maksumaksjate puhul 34,39%-lt ja väiksemate maksumaksjate puhul 26,29%-lt vastavalt 30%-le ja 25%-le.

  1. Sissetulekute väärtused

Eesti sularahamaksusüsteemi sisenemisele eelneval aastal ei tohiks see ületada 100 miljonit Poola zlotti. Seda tingimust tuleb järgida ka ühekordse väljamakse kasutamisel. Mis saab siis, kui ettevõte ületab Eesti sularahamaksu kasutades 100 miljoni Poola zlotti tulupiiri? Üldjuhul kaotab ta maksuaasta lõpus õiguse Eesti ühekordsele väljamaksele, kuid võib sellesse süsteemi jääda seni, kuni maksab täiendavat maksu - Art. 28j lõige. 1 punkt 1.

Ülaltoodud juhul arvutatakse nihe järgmise valemi järgi:

[(1 - L) x Z] x 5%

Kusjuures "W" on 100 miljoni Poola zlotti brutosumma ja keskmise maksumaksja sissetuleku jagatis. Teisest küljest on "Z" tulu, mida maksustatakse eelarveaastal ühekordse summaga.

  1. Tulude struktuur

Selle kriteeriumi välistused praktiliselt välistavad majandusüksused, kes lähtuvad oma tulus nn passiivne sissetulek, sest maksumaksja poolt saavutatud tulu osas max. 50% võib pärineda passiivsetest allikatest nagu näiteks intressid, autoriõigused, kasu igat liiki laenudest, liisingu osamakse intressiosast, käendustest ja garantiidest, tehingutest seotud üksustega Art. 11a lõige. 1 punkt 4 - juhul, kui nende tehingutega seoses puudub majanduslik lisandväärtus või see väärtus on tühine. Eeltoodut arvestades muutub Eesti sularahamaksu lahenduste kasutamine kindlustus-, finants-, laenu- ja liisingutööstusele keeruliseks.

  1. Tööhõive loendus

Teine nõue on vajadus võtta tööle vähemalt 3 töötajat, kes ei ole aktsionärid. Minimaalse isikliku substraadi nõuet, eelkõige seoses konkreetse töövalemiga (tööleping), täiendati eeskirjade koostamise etapis erilahendusega, mis on suunatud idufirmadele ja ettevõtlusvormi muutvatele üksustele korporatiivseks. Nõutavale tööhõivetasemele võivad nad jõuda järk-järgult, 4 aasta jooksul, kui maksusääst investeeritakse. Ettevõtjate väliskonsultatsioonide käigus esitatud kommentaaridele vastates: selles osas on raske välistada edasisi muudatusi, mille eesmärk on tagada Eesti süsteemi kättesaadavus kõige väiksematele maksumaksjatele, et töötingimus ei oleks takistuseks Eesti režiimi sisenemisel. , kuid välistab ainult äärmuslikud juhud. Väärib märkimist, et ülaltoodust aktsionäriks ja aktsionäriks olevad isikud on välja arvatud, juhatuse liikmed, volitatud esindajad, aktsionäride ja aktsionäride perekonnaliikmed aga mitte.

Kõik ülalnimetatud kriteeriumid peavad olema täidetud kumulatiivselt.

Eesti sularahamaksu kasutamise välistused

Eesti sularahamaksusüsteemis sisalduvaid lahendusi ei saa kasutada järgmised üksused:

  1. tulu teeniv tegevus, mida tehakse erimajandustsoonides või Poola investeerimistsoonis,
  2. süsteemi sisenevad üksused ei saa kasutada juba kehtivaid maksusoodustusi - teadus- ja arendustegevuse soodustust või IP Box (ei kehti investeerimisfondide lahendustele),
  3. üksused, kes investeerivad peamiselt uutesse tehnoloogiatesse ja kannavad kulusid litsentside, autoriõiguste ja patendiõigustega. Ühekordse väljamakse kohaldamise tingimuseks on regulaarne investeerimine, kuid ainult põhivarasse, sest seaduses sisalduv investeeringu mõiste ei hõlma immateriaalset vara,
  4. kapitaliühingute jagunemise või ühinemise tulemusena loodud organisatsioonid,
  5. ettevõtted pankrotis, likvideerimisel (kuid juba restruktureerimisel).

Maksumäärad

Ettevõtted, kes otsustavad kasutusele võtta Eesti sularahamaksu, maksavad maksu praegusest kõrgema määraga - art. sularahamaksu seaduse § 28o. Maksukoormuse suurus hakkab sõltuma maksumaksja suurusest, see on madalam väikese maksumaksja staatusega maksumaksjatel (kaasa arvatud juhul, kui see staatus säilitati keskmiste tulude väärtuse alusel) ja maksumaksjatel, kes tegid olulisi investeerimiskulutusi. ühekordse summa kohaldamise perioodil. Maksuaastal teenitud tulule vastava maksumäära määramise määrab igal aastal maksumaksja, sest 4-aastase maksustamisperioodi iga aasta kohta arvestatakse eelmisel aastal teenitud ühekordset tulu ja aastal saavutatud keskmine tulu. määratakse selle 4-aastase perioodi eelnevad aastad. Nende tulude suurus määrab maksuaastal teenitud tuludele kohaldatava maksumäära.

Seega on maksumäärad järgmised:

  • 19%-lt 25%-le ja
  • 9%-lt 15%-ni (väikemaksumaksjatele).

Tegelikult aga ei eeldata, et maksustamine suureneks kahel põhjusel. Esiteks on ettevõttel võimalik vähendada määra 5 protsendipunkti võrra (st tasemele 20% ja 10%) eeldusel, et kulutused investeerimiseesmärkidele on piisavalt suured (50% igal kaheaastasel kulude tasaarveldusperioodil). ehk 110% igal nelja-aastasel perioodil).

Teiseks väheneb kogu maksustamise tase (ettevõtte ja partneri tasandil), kuna partner arvab oma maksust maha selle osa, mida ettevõte on Eesti süsteemi alusel tasunud. Maksumäära alandamise võimalus 5 protsendipunkti võrra (s.o 20% või 10% tasemele – väikeste maksumaksjate puhul) nõuab investeeringuteks tehtud kulutusi allpool kirjeldatud summas.

Kohustuslikud investeerimiskulud

Ettevõtetel, kes otsustavad kasutada Eesti sularahamaksu, tuleb teha otseinvesteeringute väljaminekuid (sularahamaksu seaduse artikkel 28g). Selline mudel peab viima maksumaksja poolt põhivara kogumiseni. Akt näitab, et need peavad olema rohkem kui:

  • 15% (kuid mitte vähem kui 20 000 Poola zlotti) – kahel järjestikusel aastal või
  • 33% (vähemalt 50 000 Poola zlotti) nelja aasta jooksul.

Väljaminekute väärtust tuleks arvutada omanduses olevate masinate, tööriistade, seadmete ja transpordivahendite algväärtuse suhtes, mis on määratud Eesti sularahamaksu kahe- või nelja-aastasele maksustamisperioodile eelneva maksuaasta viimasel päeval.

Sätted sätestavad ka, et sellest väärtusest tuleks välja jätta: sõiduautod ja muud transpordivahendid ning ettevõtte vara, mida kasutatakse peamiselt aktsionäride või nende pereliikmete isiklikel eesmärkidel. Peale eelmainitu lõikes nimetatud põhivara algväärtuse tagasimakse, välja arvatud kasutusrenditasud. 1 Art. 28g.

Maksustamise tasemed

Eesti sularahamaks eeldab maksustamist neljal tasemel, millest tuleneb seitse maksubaasi. Sissepääsu juures võib ilmuda kaks maksukoormust:

  1. ümberkujundamise tulumaks ja
  2. tulumaks maksutulemuse ja bilansitulemi ajutiste erinevuste pealt.

Seejärel ilmub ettevõtte tasandil CIT dividendide maksmisel (nagu ka muudelt määrustes nimetatud sündmustelt). Lisaks ähvardab ettevõtet täiendav maks, kui selle aastased tulud ületavad 100 miljonit Poola zlotti, ja ta soovib endiselt kasutada Eesti sularahamaksu. Teisest küljest ilmneb aktsionäride tasandil maksustamine ettevõttelt dividendi või muu soodustuse või kasu saamisel. Eesti süsteemist lahkudes tuleb aga maks tasuda:

  1. Eesti sularahamaksu kasutamise tingimuste täitmata jätmisel ning samuti
  2. ümberkujundamise tulult kasumi (dividendi) väljamaksmata jätmise või selle kahjumi katteks jaotamata jätmise tõttu Eesti sularahamaksu kasutamise perioodil.

Ettevõtte CIT ja partneri PIT seos

Eesti sularahamaks ei muuda põhireeglit, et partner maksab saadud dividendilt maksu. Täna on see 19% PIT või CIT – olenevalt partneri staatusest. Seoses sellega, et antud lahendus kehtib ainult ettevõtetele, kus osanikeks on füüsilised isikud, on kasutusele võetud järgmine mehhanism, mis vähendab maksukoormust ja väldib osaliselt topeltmaksustamist.

Partner saab oma tulumaksust maha arvata osa ettevõtte tasutud CIT-st. Tal on lubatud lahutada:

  • 41% ettevõtte tasutud maksust - kui arveldatakse 15% käibemaksumäära alusel,
  • 37% - kui ettevõte maksab 25% käibemaksu,
  • 71% - kui ettevõte maksab 10% käibemaksu,
  • 51% - kui ettevõte maksab 20% käibemaksu.

Selle tulemusena võib seltsingu ja ühingu maksustamise kogutase langeda isegi üle 9% (kui ettevõte ei ole väikemaksumaksja ja tasub Eesti sularahamaksu 20% määraga). Praktikas on see üsna ebatavaline olukord. Alandatud maksumäärad (10% ja 20% tulumaksust) ja nende vastavad tulumaksu mahaarvamised kehtivad Eesti CIT-ga maksustamise lõpetanud maksumaksja puhul ainult puhaskasumi tulule, s.o mitte kõikidele Eesti tulumaksuga tululiikidele. Üldiselt peaksid aktsionärid seetõttu eeldama kogumaksustamise vähenemist 4,39% ("mitte väikeste" maksumaksjate puhul) või 1,29% väikemaksumaksjate puhul.

Varjatud kasumi küsimus

Põhimõtteliselt teeb Eesti sularahamaksu ülesehitamise aluseks olev põhieeldus, mille kohaselt ettevõte ei maksa maksu seni, kuni ta ei maksa dividendina kasumit (või ei eralda seda kahjumi katteks) mainitud atraktiivne mudel. Aga ülaltoodud hagi ei jää ainsaks sündmuseks, mis toob kaasa Eesti sularahamaksu reguleerimise kohustuse. Poola seadusandja otsustas maksustada kasumi jaotamise, kuid kasumi jaotamise all peame silmas väljamakset aktsionäridele dividendidena, väljamakseid eelmistel perioodidel tekkinud kahjumi katteks, tehtud äritegevusega mitteseotud kulusid, raamatupidamistulu. nii avalikustamata äritegevusest kui ka varjatud kasumist.

Varjatud kasumi all mõistab seadusandja kasu aktsionäridele, aga ka seotud üksustele kas äriühingu või aktsionäride juures, nt tasu, mis ületab viiekordset majanduse keskmist kuupalka või viiekordset maksumaksja makstavat keskmist töötasu. Varjatud kasumite hulka kuulub ka seotud isikutele või aktsionäridele antud laen, tehingu turuhinna ülejääk tehinguhinnast.Varjatud kasumite kataloog on äärmiselt lai ja sisaldab põhimõtteliselt kõiki aktsionärile üle kantud makseid. Seadusandja toob vaid näitena välja nõuete kategooriad, mis moodustavad varjatud kasumi.

Seetõttu tuleks Eesti sularahamaksu valiku üle otsustades arvestada, kas ettevõtet hakatakse rahastama näiteks aktsionäridelt või nendega seotud isikutelt saadud laenudest. Nendele isikutele makstud intressidelt ja vahendustasudelt tuleb ettevõttel jooksvalt makse tasuda. Varjatud kasumi selline lai määratlus toob kaasa selle, et äriühing on maksukohustuslane, kuigi ta seda tavaliselt poleks tasunud.

Eesti sularahamaks - Kokkuvõte

Praegusel etapil on raske ennustada, kas maksumaksjad Eesti sularahamaksu mudeli vastu huvi tunnevad. Kapitaliühingute tulude ühekordse väljamakse kohaldamise tingimusi võidakse oluliselt muuta, paraku maksumaksjate kahjuks, sest seadusandja püüab süsteemi karmistada ausate maksumaksjate arvelt korrektselt Eesti sularahamaksu kasutavate maksumaksjate arvelt. Puuduvad täpsed lahendused üksustele, kes rakendavad ebastandardset ärimudelit - töötajaid ei võeta, vaid kasutatakse allhanget, puudub põhivara, mis välistab suure potentsiaaliga, kuid seadusandja poolt kehtestatud kaanonile mittevastavad üksused. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata vastuvõetud investeeringukünniste või teenitud tulude ulatusele. Teine asi on, nomen omen, maksumaksjaid ootavate lõksude hulk, eriti ettevaatlik tuleks olla seaduses kasutatavate üldklauslitega ja küsimustega, mis on seotud nn. varjatud kasum, mis mõjutab oluliselt maksubaasi. Mõnede arvates on mudel praktikas maksude tasumise edasilükkamine, mitte selle tegelik vähendamine. Võimalik maksusoodustuste kaotamine võib innovaatilise tegevuse eest premeeritud ettevõtjaid tõhusalt peletada. Siiski tuleb positiivselt hinnata investeerimisfondi eraldiste kasutamise mudelit, mis samade ruumide säilitamisel võimaldab kiirendatud amortisatsiooni, säilitades samas T&A maksusoodustuse ehk IP BOX maksumäära. Kriitiliselt tuleks suhtuda ka oskamatusesse kasutada nn halbade võlgade leevendamine.