Kas on võimalik anda puhkust seisakute eest?

Teenus

Töökoha järjepidevus on mõnikord häiritud. Selle põhjuseks võivad olla erinevad põhjused, näiteks viivitused vajalike kokkupandavate elementide tarnimisel, rikked või juhuslikud sündmused (nt tulekahju). Tavaliselt on see põhjuseks tööseisakutele, mis on tööandja seisukohalt alati miinuseks. Kas seisakud tähendavad töötaja jaoks puhkust?

Seisaku kontseptsioon

Seisakuga Art. Tööseadustiku § 81 kohaselt tekib see siis, kui töötaja - vaatamata valmisolekule tööd teha - jätab töö tegemata tööandjaga seotud tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel. Riigikohus märkis 16. oktoobri 1992. a resolutsioonis I PZP 58/92, et töönõudluse vähenemine, mis tuleneb majanduslikest põhjustest, mitte aga töökoha toimimise häiretest, mis on põhjustatud tehnilistest või organisatsioonilistest teguritest. töö täielikult või osaliselt teatud perioodil, on tootmistegevuse teostamine tegelikult (füüsiliselt) võimatu, seda ei saa pidada selliseks põhjuseks, et sellest tulenevat tööpausi saaks liigitada seisakuks.

Seisakute kompenseerimine

Tööseisaku eest on töötajal õigus saada töötasu, mis tuleneb tema isiklikust hindest, mis määratakse tunni- või kuutasuga ning kui töötasu tingimuste määramisel ei ole sellist komponenti eraldatud, - 60% töötasust. Tööseisaku tasu ei tohi olla madalam kui miinimumtöötasu (tööseadustiku § 81 lg 1). Kui seisaku põhjustas töötaja süü, siis tasu ei kuulu. Ilmastikutingimustest tingitud seisaku korral (nt ehitustööstuses) on nendest tingimustest sõltuval tööl töötaval töötajal õigus saada töötasu, kui tööseaduse sätted seda näevad ette (TLS § 81 lg 4). . Praktikas on sellekohased regulatsioonid sisse viidud tööandja juures kehtivasse kollektiivlepingusse või töötasu reguleerimisse.

Töötajale muu töö usaldamine

Vastavalt Art. TLS 81 § 3 kohaselt võib tööandja anda töötajale tööseisaku ajal muid asjakohaseid töid, mille tegemisel on õigus saada selle töö eest ettenähtud tasu, kuid mitte madalam kui tööseisaku tööaja tasu. TLS 81 § 1 (kui tööseisaku põhjustas töötaja, on tal õigus saada ainult tehtud töö eest ettenähtud tasu).

Näide 1.

Tehas on tootmisosakonnas esinenud konveieri rikke tõttu seisakuid. Seisaku ajal usaldas tööandja selle osakonna töötajale koristustööd laos. Töötaja töötasu töölepingu alusel määratakse kindlaks fikseeritud kuumääraga ja see on 3600,00 Poola zlotti. Seetõttu peab seisaku tasu olema igakuiselt selle summaga võrdne, välja arvatud juhul, kui seisaku ajal töötajale usaldatud laos tehtav töö oleks kõrgemalt tasustatud kui tema töö tootmisosakonnas. Siis tuleks töötajale laos tehtud töö eest maksta suurem summa.

Tööandjale on kasulik organisatsiooniline lahendus, mis seisneb seisaku ajal töötajale muu töö usaldamises. Tegemist on siis olukorraga, kus töötaja ei jää tegevusetult, vaid teeb tööandjale konkreetset tööd.

Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale muud tööd usaldada, on ta sunnitud kandma seisakuaja tasu maksmise kohustusega seotud kulud, saamata töötajalt midagi vastu (töötajast mitteolenevatel põhjustel). Seetõttu tasub kaaluda, kas sellistel asjaoludel ei pruugi seisakuajal ebaproduktiivsete tasustamiskulude negatiivsete tagajärgede vähendamiseks olla töötajatele puhkepuhkuse andmine seisaku ajal.

Kas teil on küsimus? Küsi meie asjatundjalt! Igapäevased näpunäited veebis! Küsi küsimus MEESKOND
wFirma.pl

Puhkusepuhkuse olemus

Põhipuhkus on töötaja iga-aastane tasuline puhkus töö tegemiselt, et pärast pikemaajalist töötamist jõudu taastuda. Reeglina on selle puhkuse andmine mitterahaline (st puhkusena) ja ainult erandkorras on lubatud maksta raha ekvivalendina - puhkuse täieliku või osalise kasutamata jätmise korral puhkuse lõpetamise või aegumise tõttu. töösuhe. Tuleb rõhutada, et õigus puhkusele on töötaja isiklik ja mitteüleantav õigus – töötaja ei või sellest loobuda (TLS art 152 ja art 171 lg 1). Puhkusepuhkust puudutavad sätted rakendavad üht tööõiguse aluspõhimõtet – puhkuseõiguse põhimõtet. See väljendus kunstis. Tööseadustiku § 14, mis sätestab, et töötajal on õigus puhata, ning see on sätestatud tööaja, töölt vaba päevade ja puhkusepuhkuste sätetega.

Kes otsustab, millal puhkusepuhkus võetakse?

Puhkuste väljastamine toimub reeglina vastavalt tööandja poolt kehtestatud iga-aastasele puhkuseplaanile, kes peaks võimalusel arvestama töötajate soovidega, arvestades vajadust tagada töö normaalne käik. Tööandja võib puhkuse ajakava kehtestamata jätta, kui ettevõtte ametiühinguorganisatsioon on sellega nõus (tööandjale, kellel ametiühinguorganisatsiooni ei ole, pole arusaadavatel põhjustel nõusolek vajalik). Puhkuseplaani puudumisel peab tööandja siiski pärast töötajaga konsulteerimist määrama puhkuse kuupäeva (tööseadustiku artikkel 163).

Tööseadustik näeb ette ka järgmised võimalused eelnevalt kokkulepitud puhkusekuupäevade ad hoc muutmiseks:

  • puhkusepäeva edasilükkamine töötaja soovil, mis on motiveeritud olulisel põhjusel (tööseadustiku artikli 164 lõige 1);
  • puhkusepäeva edasilükkamine tööandja erivajaduste tõttu, kui töötaja puudumine põhjustaks tõsiseid häireid töövoos (TLS art 164 lg 2);
  • puhkusepäeva edasilükkamine, mis tuleneb sellest, et ei saanud määratud kuupäeval puhkust alustada töölt puudumise põhjustel (tööseadustiku artikkel 165);
  • puhkuse katkestamine ajutise töövõimetuse tõttu haigusest, nakkushaigusest tingitud isolatsioonist, sõjaväeõppusel või sõjaväelisel väljaõppel või rotatsiooni korras territoriaalse ajateenistuse täitmisel kuni 3 kuud ning rasedus- ja sünnituspuhkus (tööseadustiku artikkel 166). Kood);
  • töötaja puhkuselt vallandamine, kui tema kohalolek tehases on vajalik puhkuse alguses ettenägematute asjaolude tõttu (tööseadustiku artikkel 167);
  • töötajale puhkuse andmine töölepingu lõppemise ajal (tööseadustiku artikkel 1671).

Kas seisaku ajal saab põhipuhkust võtta?

Kui töötaja kasutab talle antud puhkusepuhkust vastavalt puhkuse ajakavale või tema ja tööandja vahel kokkulepitud aja jooksul või puhkust, mille kuupäeva muudeti ad hoc mõnes käesoleva seaduse §-s nimetatud ülalnimetatud korras. . 164-1671 - ja selle puhkuse ajal on tööandjal tööseisak art. Tööseadustiku § 81 kohaselt ei ole tööseisaku ajal töötaja puhkusepuhkuse jätkamiseks seaduslikke takistusi. Sellistel asjaoludel on seisaku- ja puhkuseaja kattumine juhuslik.

Teisiti on olukord siis, kui tööandja juures on seisak ja just sel põhjusel kavatseb ta töötajad puhkusele saata. Sellisel juhul oleks meil tegemist puhkuse puhkuse andmisega muul eesmärgil kui puhkamiseks ja töötaja jõu taastamiseks. Siit lahkumise põhjuseks on tööandjapoolsed põhjused – tehnilised või korralduslikud häired töökoha toimimises.

Kokkuvõttes ei ole töötajatele tööseisaku täitmiseks puhkuse andmine kehtivate tööõiguse sätete kohaselt lubatud, kuna see oleks vastuolus puhkuse puhkuse olemuse ja eesmärgiga.