Kas tasub konsortsiumiga liituda?

Teenus

Mõned ettevõtjate ettevõtmised eeldavad kas suure kapitali kaasamist või kapitali ja konkreetse idee kombinatsiooni etteantud ajaks ja kindla eesmärgiga. Sel juhul võib äriettevõtte või muu seadusesätetega reguleeritud majandusüksuse loomine osutuda liiga töökaks või mõnel juhul üldse mitte kasumlikuks. Etteantud eesmärgi või konkreetse projekti elluviimise poole püüdlevate ettevõtjate üks koostöövõimalusi on konsortsiumi loomine. Mis on konsortsium? Millised mehhanismid seda juhivad? Vastus on allpool.

Mis on konsortsium?

Tuleks eeldada, et konsortsium on organisatsioon, mis koondab teatud aja jooksul teatud arvu majandusüksusi, et saavutada kindel eesmärk / investeeringute elluviimine.

Konsortsium ei ole majandusüksus, mille tegevust reguleerivad konkreetsed seadusesätted või mõni muu seadus, mistõttu me seda tüüpi organisatsioonile juriidilist määratlust ei leia. Sellel ei pea olema eraldi nime ega asukohta ning see ei kuulu registreerimisele üheski registris. Konsortsium ise ei tegele majandustegevusega ega saa seetõttu olla käibemaksukohustuslane, kuna ei vasta oma seaduses sätestatud määratlusele.

Eelpool mainitud eesmärk on reeglina oma olemuselt kõrge riskiga või lihtsalt ühe ettevõtja finantsvõimekust ületava investeeringu elluviimine, loomulikult saab eeltoodud tegureid kombineerida. Sellised projektid hõlmavad transpordi- ja tööstustaristu ehitamist, lennujaamade ehitamist, spordikomplekside ehitamist.

Tulenevalt asjaolust, et konsortsiumi toimimine ei ole seadusega reguleeritud, ei ole tegemist püsiva struktuuriga. Ainus element, millele selle liikmed oma koostööd rajavad, on konsensuslik kokkulepe, mis sõlmitakse kõigi osapoolte ühehäälse tahteavalduse esitamise teel.

Eeltoodut kinnitab ka Varssavi maksukoja direktori seisukoht, mis on väljendatud 24. veebruari 2010. aasta individuaalses tõlgenduses IPPP1 / 443-1316 / 09-5 / AW, mille kohaselt: "Konsortsium ei ole äriühing või tsiviilühing, tal ei ole füüsilisest isikust juriidilist isikut, ta ei ole eraldiseisev majandusüksus, ei kuulu registreerimisele; sellel ei ole eraldi nime ja istekohta. Konsortsiumi moodustavad üksused on oma tegevuses, mis ei ole seotud konsortsiumiga, sõltumatud ning konsortsiumi raames ettevõetavates tegevustes rakendavad lepinguga hõlmatud ühist poliitikat. Seega ei moodusta konsortsium eraldiseisvat organisatsioonilist üksust, millel puudub juriidiline isik. Samal ajal võivad osapoolte järeldused konsortsiumis hõlmata erinevaid küsimusi; nt esindusreeglid; antud projekti arveldusviis, tööde jaotus, kasumi ja kahjumi osakaal jne. Konsortsiumileping seob konsortsiumis osalejaid tavaliselt kindlaksmääratud perioodiks, milleks on enamasti märgitud selle eesmärgi saavutamine, milleks leping sõlmiti ”.

Milliseid elemente peaks konsortsiumileping sisaldama?

Konsortsiumileping kuulub kategooriasse nn nimeta lepingud, s.o sellised, mis ei ole otseselt reguleeritud nt tsiviilseadustiku eriosas, vaid lähtuvad peamiselt sellise lepingu poolte õigussuhte korraldamise vabadusest ja vabadusest. Selle sisu sõltub suuresti selle projekti tüübist ja olemusest, mida konsortsiumi liikmed kavatsevad ette võtta.

Kahtlemata, nagu ka muude tsiviilõiguslike lepingute puhul, tuleb konsortsiumilepingus täpsustada:

1) lepingupooled,

2) lepingu ese ja eesmärk;

3) kestus,

4) vastastikused arveldused, sealhulgas kasumi jagamine;

5) poolte vastastikused kohustused ja suhted.

Lepingu poolte täpsustamisel tuleks lähtuda samamoodi nagu nende vormistamisel tsiviilseadustikus reguleeritud nimelistes lepingutes. On oluline, et konsortsiumi liikmed peaksid meeles pidama üksuse, kes tegutseb kogu konsortsiumi nimel. See ei tähenda suurima kapitaliga juhi märkimist, vaid liiget, kes koordineerib kõiki tehnilisi tegevusi, näiteks kontakte konsortsiumi töövõtjatega, alltöövõtjatega, arveldusi töövõtjatega, arveldusi ettevõttega, kelle nimel. konsortsium teostab tellimust või näiteks ehitustöid, kontakti riigi- või kohaliku omavalitsuse haldusorganitega.

Konsortsiumi juhi ülesanne on eelkõige esindada neid suhetes kolmandate isikutega.

Konsortsiumilepingu esemeks on eelkõige konsortsiumi enda asutamine. Kõige olulisem on märkida selle asutamise eesmärk ja selle üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas ülesanne, mida konsortsiumi liikmed ühiselt täidavad.

Konsortsiumilepingu kestus on enamasti tihedalt seotud eesmärgiga, milleks see sõlmiti. Seetõttu sõltub sellise lepingu kestuse määramine suuresti täidetavast ülesandest. Antud olukorras on mõistlik määratleda konsortsiumi kestvus kirjeldavalt, nt "konsortsium moodustatakse jalgpallistaadioni ehituse vormis investeeringu ajaks". Siis on loogiline, et pärast investeeringu valmimist ja omavaheliste arvelduste tegemist konsortsium laguneb.

Lepingusse tuleks lisada ka konsortsiumilepingu poolte vastastikuste arvelduste reeglid, et iga selle liige teaks, millises mahus ta antud projekti rahastab ja mil määral osaleb hilisemas kasumis. Samuti peaksid pooled märkima, kes neist (tavaliselt konsortsiumi juht) väljastab arveldusarveid näiteks hankijale.

Eeltoodud punkt on tihedalt seotud konsortsiumilepingu poolte vastastikuste kohustuste ja õigustega. Igaüks neist peaks teadma, mil määral ta konkreetse projekti elluviimise eest vastutab ja milliseid kohustusi sellega seoses on pandud.Samuti on oluline määratleda osapoole õigused, sealhulgas õigus saada konsortsiumi juhilt teavet kavandatavate tegevuste, läbirääkimiste kohta hankija või muu kolmanda isikuga.

Loomulikult ei ammenda eeltoodud punktid täielikult konsortsiumilepingu sisu sõnastamise võimalusi. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad pooled oma õigussuhte sisu vabalt kujundada, kui see ei ole vastuolus seaduse sätete ja sotsiaalse kooselu põhimõtetega.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Konsortsiumiarveldused maksuregulatsioonide alusel

Nagu eespool juba mainitud, ei ole konsortsium käibemaksukohustuslane, kuna ei vasta seaduses sätestatud maksumaksja mõistele (KMS § 15). Eelkõige ei ole see juriidiline isik, ei ole eraldiseisev organisatsiooniline üksus ega tegele iseseisvalt majandustegevusega. Käibemaksu valdkonna maksumaksjateks on vaid konsortsiumilepingu pooled ja konsortsiumi juht, kes võrdväärsete üksustena kohustusid ühisettevõtmist ellu viima.

Mis puudutab sisearveldusi, siis Varssavi kõrgeima halduskohtu 25. juuni 2014. aasta otsuse I FSK 1108/13 kohaselt ei anna käibemaksuseaduse määrused mingeid juhiseid sisearvelduste viisi kohta. selle maksu alusel. Seetõttu tuleks selliste arvelduste hindamisel iga kord läbi viia konsortsiumilepingu analüüs, mis võib vastu võtta erinevaid lahendusi.

Konsortsiumi liikmete vahelised arveldused on konsortsiumi siseasi ja jäävad väljapoole konsortsiumi klientidega arveldamise sfääri. Seetõttu tuleks lepingus täpsustada poolte omavahelised arveldused ja nende viis selliselt, et maksuhalduri kontrolli korral see vastuväiteid ei tekita.

Kahtluste vältimiseks on nii oluline luua konsortsiumi juht. Temast saab üksus, kes arveldab kõigi töövõtjatega, väljastab arveid ja aktsepteerib arveldamiseks tema eest väljastatud arveid. Seejärel arveldab konsortsiumi juht sisearveldused teiste konsortsiumi liikmetega – konsortsiumi liikmetega.

Ülaltoodud seisukohta kinnitab Varssavi maksukoja direktor 16. septembri 2015. aasta üksikotsusega IPPP3 / 4512-462 / 15-4 / SM, mis viitab sellele, et: konsortsiumi suhetes olevate maksumaksjate lahusus. juhid ja alltöövõtjad, konsortsiumis osalejad peavad esitama vastastikuse kasu arve ja neil on õigus valida üksus, kes vastutab kliendiga arvelduste eest. Seega tuleb vastastikuste lepinguliste suhete olemust arvestades märkida, et konsortsiumi juht kui üksus, kes esindab konsortsiumit kliendi ees kõigis lepingu täitmise ja arveldamisega seotud küsimustes, osutab kliendile teenust ja on kohustatud eeltoodud eelduste ja maksuregulatsioonide valguses väljastama kliendile käibemaksuarveid, dokumenteerides kõik konsortsiumi poolt kliendile tehtud tööd. Ka teised konsortsiumi liikmed, kes juhile sõlmitud lepingust tulenevas mahus kaupu tarnivad ja teenuseid osutavad, on kohustatud väljastama neid tegevusi tõendavaid arveid.

Seega tuleks arvestada, et konsortsiumi juht peaks väljastama käibemaksuarve kogu kõigi konsortsiumis osalejate - konsortsiumiliikmete tehtud töö eest tasumisele kuuluva summa kohta, arvutades sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu ja märkides selle maksu oma käibedeklaratsioonis.

Kas konsortsium võib olla tööandja?

Vastavalt Art. Töökoodeksi artikli 3 kohaselt on tööandja organisatsiooniline üksus, isegi kui tal ei ole juriidilist isikut, samuti füüsiline isik, kui ta võtab tööle töötajaid.

Tulenevalt asjaolust, et konsortsium ei saa iseenesest olla õiguste ja kohustuste subjekt, ta ei ole majandusüksus, ei ole juriidiline isik ega saa seega olla ka tööandja. Tööandja kvalifikatsioon võib kehtida kõigi konsortsiumisse kuuluvate üksuste või mõne puhul neist. Võib kokku leppida, et konsortsiumi juht teostab tööandja õigusi ja kohustusi. Konsortsium ei saa ise olla tööandja.