Kuidas eristada reklaami esindusest?

Teenistusmaksu

Esindus ja reklaam

Reklaami- ja esinduskulude teema tekitab sageli palju kahtlusi, sest paljudel ettevõtjatel on alati olnud probleem hinnata, millisesse kategooriasse tehtud kulutused sellesse kategooriasse lisada. Sageli tekivad isegi vaidlused maksumaksja ja maksuhalduri vahel, kuna sätted määratlevad reklaami- ja esinduskulude osas erinevad regulatsioonid.

Esindus ei ole kulu

Tulumaksuseadus sätestab selgelt, et tulude teenimiseks, nende tulude allika säilitamiseks või kindlustamiseks tehtud kulutusi võib liigitada mahaarvatavateks kuludeks. Ainsaks erandiks on artiklis Art. 23 ülal toimingud, sealhulgas ainult esinduskulud. Reklaam, kuna see ei kuulu sellesse kategooriasse, loetakse maksukuluks, kui see on seotud teostatava tegevusega ning kulutus on ratsionaalne ja dokumenteeritud. Esinduskulud hõlmavad eelkõige toitlustusteenusele, toidu ja jookide, sh alkohoolsete jookide ostmisele tehtud kulutusi.

Sündmuse üheselt mõistetav maksuklassifikatsioon

Tulumaksu tõttu on väga oluline hinnata, kas antud kulu on reklaami- või esinduskulu. Neid kahte mõistet ei määratle aga põhikiri ega ükski õigusnorm. Seetõttu tasub tutvuda poola keele sõnaraamatus sisalduvate määratlustega. Nende sõnul on reklaam "tegevus, mille eesmärk on julgustada potentsiaalseid kliente ostma konkreetseid kaupu või kasutama teatud teenuseid", samuti "selleks otstarbeks mõeldud plakat, tekst, reklaam, lühifilm vms." Seega on reklaami eesmärk eelkõige veenda potentsiaalset klienti tooteid ostma või teenuseid kasutama.

Esindus on seevastu omamoodi esindus ettevõtte nimel, mida seostatakse priiskamise ja hiilgusega, et tekitada ettevõtte kuvandis potentsiaalsete töövõtjate ringis parim arvamus. Nende tegevuste eesmärk on hõlbustada uute klientide hankimist ettevõtte maine tõstmise või maine tutvustamise kaudu.

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes võib järeldada, et kulude kajastamine reklaami- või esinduskuludena sõltub antud olukorrast, ettevõtte suurusest ja äritegevuse liigist. Ühe ettevõtte jaoks on määratud kuluks reklaamikulu ja teise ettevõtte jaoks esinduskulu. Nagu on märgitud Riigihalduskohtu 3. detsembri 2002. aasta otsuses, vajab iga juhtum eraldi analüüsi.