Käibemaks mahaarvatava kuluna

Teenistusmaksu

Äritehingutes tegeleb käibemaksuga sisuliselt iga ettevõtja ja isegi eraisik. See juhtub peaaegu alati, kui tegemist on ostmise ja müügiga. Ettevõtlustegevusega tegeleval maksumaksjal on teatud eeskirjadega selgelt määratletud olukordades õigus liigitada kauba- ja teenusemaks mahaarvatavateks kuludeks.

Üksikisiku tulumaksuseaduse kohaselt on mahaarvatavad kulud tulu saamiseks või selle tuluallika säilitamiseks või kindlustamiseks tehtud kulutused. Lisaks peab kulu põhjendatuks lugemiseks olema see seotud teostatava tegevusega, nõuetekohaselt dokumenteeritud ning mitte kuuluma maksukuluna mitte kajastatud kulude kataloogi (seaduse § 23 lg 1).

Vastavalt Art. 23 sek. 1 lõige 43 kaupade ja teenuste maks ei pruugi olla maksust mahaarvatav kulu. Seadus näeb aga ette ka mõned erandid, mille puhul kuluks loetakse:

1. Sisendkäibemaks:

  • täies ulatuses, kui maksumaksja on käibemaksust vabastatud või ostis kaupu ja teenuseid selleks, et toota või edasi müüa või osutada kauba- ja teenusemaksuvaba teenuseid,
  • osaliselt summas, milles vastavalt kaupade ja teenuste maksustamise sätetele ei ole maksumaksjal õigust kauba- ja teenustemaksu summa vähendamisele või selle vahe tagastamisele - kui sisendkäibemaksu tasumine kaubad ja teenused ei suurenda põhivara ega immateriaalse ja juriidilise väärtuse väärtust.

2. Tasumisele kuuluv käibemaks:

  • teenuste impordi ja kaupade ühendusesisese soetamise korral, kui see ei ole sisendkäibemaks kauba- ja teenustemaksu käsitlevate sätete tähenduses; Maksust mahaarvatav kulu ei ole aga tasumisele kuuluv maks nende kaupade ja teenuste soetamise maksusummat ületavas osas, mis võib olla sisendkäibemaks kaupade ja teenuste maksustamise sätete tähenduses,
  • kaupade või teenuste võõrandamise või tarbimise korral maksumaksja poolt esindus- ja reklaamieesmärkidel, arvutatuna eraldi määruste kohaselt,
  • tasuta antud kaubal, arvestatuna eraldi määruste kohaselt, kui nende üleandmise ainsaks tingimuseks on kauba või teenuse saaja eelnev ostmine üleandjalt kindlaksmääratud koguses või väärtuses.

3. Põhivara ja immateriaalse põhivara algväärtusesse mittekuuluvate kaupade ja teenuste maksusumma, mis kuulub amortisatsiooni vastavalt Art. 22a-22o või muude asjade või õiguste kohta, mis ei ole käesolevale amortisatsioonile kuuluv põhivara või immateriaalne põhivara - selles osas, mille osas tehti korrigeerimine mahaarvatava maksu vähendamiseks vastavalt art. Käibemaksuseaduse § 91.

Seega, nagu eeltoodud sätetest tuleneb, võivad nii aktiivsed maksumaksjad kui ka käibemaksu tasumise kohustusest vabastatud maksumaksjad teatud tingimustel selle ka mahaarvatavate kuludena arvata.