Konkreetne kuupäev tsiviil- ja kaubanduslepingutes

Teenus

Õigustehingu pooled võivad reeglina sõlmida lepingu mis tahes vormis - nt suuliselt või kirjalikult. Leping võib jõustuda ka siis, kui üks pooltest alustab selle täitmist. Mõned seadusesätted panevad aga kohustuse sooritada õigustoiming kindlas vormis – nt kirjalikult, milles on märgitud kindel kuupäev. Tsiviilseadustik eristab järgmisi õigustoimingute vorme:

  • lihtsas kirjalikus vormis – nt vastavalt art. Tsiviilseadustiku artikli 606 kohaselt tuleks tarneleping kinnitada kirjaga;

  • elektrooniline vorm – nt vastavalt art. 10a lõige. Riigihangete seaduse § 5 kohaselt koostatakse pakkumused, hankemenetluses osalemise taotlused ja ühtne hankedokument tühisuse tunnistamisel elektroonilisel kujul ja varustatud kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga;

  • dokumentaalne vorm – nt vastavalt art. 720 lg 3, laenuleping, mille väärtus ületab tuhat zlotti, nõuab dokumentaalset vormi;

  • kirjalikult notari poolt kinnitatud allkirjadega - nt vastavalt art. Tsiviilseadustiku § 751 kohaselt tuleb ettevõtte müük või rentimine või sellele kasutusse seadmine vormistada kirjalikult ja notari poolt kinnitatud allkirjadega;

  • notariaalakti vorm - nt vastavalt art. TsK 236 § 3 kohaselt tuleks tähtajalise kasutusvalduse pikendamise leping sõlmida notariaalakti vormis,

  • kirjalikult koos kinnitatud kuupäevaga – kirjeldatakse allpool.

Mis on kindel kuupäev?

Vastavalt Art. 81 sek. Tsiviilseadustiku 1 kohaselt olukorras, kus seadus seab hagi kehtivuse või konkreetsed tagajärjed sõltuvaks kuupäeva ametlikust tõendamisest, kehtib selline tõendamine ka isikutele, kes ei osale selle õigustoimingu tegemises (teatud kuupäev). . Praktikas seisneb selle vormi täitmine poole(te) tahteavaldust sisaldava dokumendi koostamises, kuupäeva lisamises ja kuupäeva kinnitamises pädeva ametiisiku poolt. Kindla kuupäevaga dokumendi koostamise eesmärk on näidata, et pooled tegid hagi (dokument oli olemas) hiljemalt määratud kuupäeval. Eeltoodust tuleneb, et põhimõtteliselt on võimalik tõendada, et õigustoiming tehti varem (st enne kuupäeva kinnitamist).

Hetk, millest alates on õigustoimingul kindel kuupäev

Õigusaktil on kindel kuupäev:

  • alates dokumendi ametliku tõestamise kuupäevast (tsiviilseadustiku artikli 81 lõige 1). Ükski tsiviilseadustiku säte ei viita ametiasutusele, kes on volitatud teatud kuupäeva kinnitama. Siiski tuleb tunnistada, et kuupäev on ametlikult kinnitatud notari poolt, kui dokument talle esitatakse. Vastavalt Art. 96 punkt 3 ja art. Notariaalteenuse seaduse 9 § 1 - 4 kohaselt kinnitab notar dokumendi esitamise kuupäeva. Notar peab talle esitatavale dokumendile kinnitama selle dokumendi esitamise kuupäeva ning poolte nõudmisel ka tunni ja minuti. Lisaks peaks notar tunnistusel märkima dokumendi esitanud isiku nime, perekonnanime ja elukoha. Siiski tuleb rõhutada, et notar kinnitab dokumendi esitamise kuupäeva, mitte selle koostamise kuupäeva. Sel põhjusel tuleks eeldada, et kindla kuupäeva saamiseks on hea lahendus esitada dokument notarile selle koostamise päeval;

  • alates ametliku dokumendi kuupäevast - juhul, kui toiming on sooritatud mis tahes ametlikus dokumendis (tsiviilseadustiku artikli 81 lg 2 punkt 1). Teatud kuupäeva saamise nõude täitmiseks piisab, kui mis tahes ametliku dokumendi sisu viitab õigustoimingu tegemisele. Ametliku dokumendi mõistet kirjeldatakse artiklis. 244 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1-2. Sättes on kirjas, et ametlikud dokumendid on dokumendid, mille on koostanud selleks määratud ametiasutused ja muud riigiorganid oma tegevusvaldkonnas, samuti kutse-, kohaliku omavalitsuse, ühistu ja muud avaliku valdkonna ühiskondlikud organisatsioonid. seadusega neile usaldatud haldusküsimused. Ametlik dokument on seega haldus(maksu)otsus, kanne kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse;

  • alates mainimise kuupäevast - kui selle on kandnud riigiorgan, kohaliku omavalitsuse üksuse organ või notar tegevust kajastavale dokumendile (tsiviilseadustiku § 81 lg 2 punkt 2). Ametlik viide tuleks panna antud õigusakti hõlmavale dokumendile, kuid see ei pea viitama akti enda sisule. Kohtupraktikas tunnustatakse mistahes mainimisega dokumendile näiteks tempelmaksu sissenõudmise ja selle riigiasutuse poolt tühistamise kuupäeva, mis tuleneb Riigikohtu 5. veebruari 2009. a otsusest (viitenumber). I CSK 325/08). Praktikas võib mainimiseks olla asutuse nimel tegutseva volitatud isiku poolt koostatud kinnitus dokumendi kontorisse kättesaamise kohta, lähtudes kehtivatest eeskirjadest ja protseduuridest, või märge: ametniku või tempelmaksu märkus. tunnistus;

  • kvalifitseeritud elektroonilise ajatempliga kinnitamise kuupäevast - elektroonilisel kujul dokumendile kvalifitseeritud elektroonilise ajatempli kinnitamise korral (tsiviilseadustiku § 81 lg 2 punkt 3).Elektrooniline ajatempel kinnitab, et dokument oli ajatempli tegemise ajal juba koostatud ja allkirjastatud. Seda tüüpi märgistus kaitseb dokumenti tagasi- või järeldateerimise eest. Kellaaeg määratakse sõltumatust ja usaldusväärsest allikast, näiteks ametlikust riiklikust kellast.

Samuti tuleb märkida, et vastavalt Art. TsK 81 § 3 kohaselt on surnu allkirjastatud dokumendil ka kindel kuupäev - selle isiku surmakuupäev.

Kuupäeva broneeringu mõju

Teatud kuupäeva kui kohtumenetluse erivormi võib määrustes reserveerida ainult kahel alusel – selleks, et tekitada erilisi õiguslikke tagajärgi (nn. "Reklaami sündmus") ja tühisuse valu all (nn "Ad solemnitatem”).

Tsiviilõiguses on teatud kuupäev reserveeritud eelkõige selleks, et tekitada erilisi õiguslikke tagajärgi ("Reklaamisündmus"). Sellise reservatsiooni korral ei muuda seaduses sätestatud vormi täitmata jätmine õigusakti kehtetuks, kuid õigusakt ei too kaasa poolte oodatud tagajärgi. Näiteks vastavalt Art. TsK 590 § 1 kohaselt tuleks olukorras, kus asi on ostjale üle antud, omandiõiguse säilimist kinnitada kirjaga. See kehtib ostja võlausaldajate vastu, kui kiri on dateeritud. Kinnitatud kuupäevaga kirjaliku vormi jätmine ei muuda omandireservatsiooni kehtetuks. Olgu märgitud, et ostja vastu algatatud tsiviiltäitemenetluse korral on müüjal kui kauba omanikul (omandireservatsiooniga müügilepingu sõlmimise korral) õigus nõuda kauba välistamist. täitmisest. Siiski tuleb märkida, et vastavalt Art. TsK 590 lg 1 kohaselt antakse see õigus üksnes juhul, kui kauba omandiõiguse lepinguline reservatsioon sõlmiti kirjalikult kindla kuupäevaga.

Teatud kuupäev on samuti reserveeritud tühisuse valuga ("Ad solemnitatem"). Tasub mainida, et vastavalt Art. 329 § 1 lause Tsiviilseadustiku 2 kohaselt tuleks pandileping sõlmida kirjalikult kindla kuupäevaga, isegi kui õiguse üleandmise leping sellist vormi ei nõua. Eeltoodust tulenevalt muudab määratud kuupäevaga kirjaliku vormi täitmata jätmine pandilepingu kehtetuks.

Teatud kuupäevale viitavad sätted

Järgmised sätted viitavad muu hulgas teatud kuupäevale:

  • art. 84 sek. Pankrotiseaduse § 1 ja 2, „Pankrotiosaliseks lepingu säte, mis takistab või takistab pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist, on pankrotivara suhtes ebaefektiivne. Nõude tagamiseks sõlmitud asja, nõude või muu nõude omandiõiguse ülemineku leping kehtib pankrotivara suhtes, kui see on vormistatud kirjalikult ja tõestatud kuupäevaga. ”;

  • art. 678 TsK § 1 ja 2: „Üüriperioodil renditud asjade müümise korral sõlmib ostja üürilepingu müüja juures; samas võib ta üürilepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegadega lõpetada. Ostjal ei ole õigust eelnimetatud üürilepingu lõpetamise õigusele, kui üürileping on sõlmitud tähtajaliselt kirjalikult ja kindla kuupäevaga ning asi on üürnikule üle antud.;

  • art. 307 TsK § 3: "Pat on kehtiv pandipidaja võlausaldajate suhtes, kui pandileping on sõlmitud kirjalikult ja kinnitatud kuupäevaga."