Prognoos elektritarbimise arve – kuidas arveldada?

Teenistusmaksu

Alusdokument, mis võimaldab maksumaksjal sisendkäibemaksu maha arvata, on arve. Pane aga tähele, et äritehingute käigus on palju dokumente, mida kirjeldatakse kui arveid. Üks neist on prognoositav elektritarbimise arve. Kas selline prognoositav elektritarbimise arve võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata? Kas seda saab maksukulude hulka arvata? Nendele küsimustele vastame allolevas artiklis.

Prognoos arve elektritarbimise kohta käibemaksu alusel

Kohe alguses juhime tähelepanu, et käibemaksuseaduses ei kasutata mõistet prognoosarve. Artikli 2 lõikes 31 on vaid märgitud, et arve on paberkandjal või elektroonilisel kujul dokument, mis sisaldab seaduses ja selle alusel välja antud määrustes nõutud andmeid.

Lisaks järgigem sisendkäibemaksu mahaarvamist reguleerivaid regulatsioone. Vastavalt Art. 86 sek. KMS 2 punkti 1 kohaselt on sisendkäibemaksu summa nende maksusummade summa, mis tulenevad maksumaksjale laekunud arvetelt:

  1. kaupade ja teenuste ostmine,

  2. enne kauba ostmist või teenuse osutamist tasuda täielikult või osaliselt.

Vastavalt Art. 86 sek. Seaduse § 10 kohaselt tekib õigus tasumisele kuuluva maksusumma vähendamiseks sisendkäibemaksu summa võrra maksumaksja ostetud või imporditud kauba ja teenuse maksukohustuse tekkimise perioodi arveldusel. Teisest küljest on Art. 86 sek. Seaduse § 10b punkt 1 ütleb, et õigus vähendada tasumisele kuuluva maksusummat sisendkäibemaksu summa võrra tekib mitte varem kui arveldamisel selle perioodi eest, mil maksumaksja sai arve või tollidokumendi.

Mis puudutab maksukohustuse tekkimise hetke, siis elektri, soojuse või jahutuse ning trassigaasi tarnete puhul tekib see arve väljastamise hetkel, kuid mitte hiljem kui maksetähtaja möödumisel (artikkel seaduse § 19a lõike 5 lõike 4 punkt a) .

Mistahes ülaltoodud reeglite järgi saab ka laekunud prognoositud arvelt käibemaksu maha arvata. Seda kinnitab näiteks Bydgoszczi maksukoja direktori 28. aprilli 2014 tõlgendus nr maks ja kuna see kohustus kommunaalteenuste osutamise osas tekib arve väljastamise hetkel - nagu kaua kui "hinnanguline arve"Vastab tingimustele, et lugeda arve art. 2 seaduse punkt 31.

Seetõttu on võtmetähtsusega, et prognoositav elektritarbimise arve vastaks arve kriteeriumitele käibemaksuseaduse tähenduses ja sisaldaks §-s nimetatud kohustuslikke elemente. 106e lõige. Käibemaksuseaduse 1. See säte sätestab muu hulgas:

  • väljastamise kuupäev;

  • maksumaksja ja kauba või teenuse ostja ees- ja perekonnanimed või nimed ning nende aadressid;

  • kauba kättetoimetamise või teenuse osutamise või teenuse osutamise lõpetamise kuupäev või makse laekumise kuupäev,

  • tehinguga hõlmatud tarnitud kauba või osutatud teenuste väärtus ilma maksusummata (müügi puhasväärtus);

  • maksumäär;

  • kogu makstav summa.

Maksumaksjatel on õigus prognoositavast arvest tulenev sisendkäibemaks maha arvata vastavalt ""tavaline"Arved.

Näide 1.

Maksumaksja sai arve arvestusliku võlgnetava summaga järgmise 3 kuu eest. See väljastati 8. novembril, samal päeval, kui maksumaksja selle kätte sai. Sellest tulenevalt võib maksumaksja novembrikuu deklaratsioonis prognoositavast arvest tuleneva sisendkäibemaksu maha arvata.

Prognoos elektritarbimise arve tulumaksu maksu alusel

Üldjuhul arvatakse mahaarvatavad kulud maha nende tekkimise aastal. Kassameetodil tulude ja kulude maksuraamatut pidaval maksumaksjal kulu tekkimise kuupäev vastavalt art. 22 sek. TuMS § 6b on arve (arve) või muu kulu arvestamise (kajastamise) aluseks oleva tõendi väljastamise kuupäev.

Seetõttu põhjustab eelnev selle, et kulu on nõutav summa, mida maksumaksja ei maksa. Sellest tulenevalt ei ole kulu mahaarvatavate kuludena maksumaksjal tasumisele kuuluvat summat vaja tasuda. See tähendab, et laekunud arve on hinnanguline prognoos, mis võimaldab kajastada selle väärtust maksukuluna selle väljastamise kuupäeval. Seega ei oma tähtsust, kas kulu ka tegelikult tekkis, s.t kas maksumaksja on arve tasunud.

Prognoositud arvest tulenevat netonõude summat võib selle väljastamise kuupäeval käsitleda maksudest mahaarvatava kuluna.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Parandus seoses lõpparve laekumisega

Teatavasti on prognoositav elektritarbimise arve esialgne tarbimishinnang ja arvutatakse hinnanguliselt. Seetõttu on huvitav juhtum, kui maksumaksja saab operaatorilt teatud perioodi möödudes arve tegeliku tarbimisega.

Selline olukord kohustab käsitlema järgmist arvet parandavana. See tähendab, et varem broneeritud kulude osas on vaja teha asjakohaseid kohandusi. Tekib aga küsimus, millisel aruandeperioodil tuleks selline muudatus teha?

Vastavalt Art. 14 sek. 1m, kui tulude korrigeerimine ei ole põhjustatud raamatupidamisveast või muust ilmsest veast, tehakse parandus korrigeeriva arve väljastamise arveldusperioodil saavutatud tulu vähendamise või suurendamise teel või selle puudumisel tulude korrigeerimise teel. arve, muu dokument, mis kinnitab paranduse põhjuseid. Siiski, nagu on märgitud Art. 14 sek. Seaduse 1n, kui lõikes nimetatud arvestusperioodil 1 m, maksumaksja ei ole laekunud või tulu on väiksem kui vähendatud summa, on ta kohustatud suurendama tulu saamise kulu summa võrra, mille võrra tulu ei ole vähenenud.

See tähendab, et parandamise hetk sõltub asjaoludest, mille kohta parandusarve väljastati:

  • kui algselt koostatud arvel on tegelikku seisu valesti dokumenteeritud ja seetõttu on parandus eksimuse või eksimuse tagajärg, siis tuleks parandus teha tagasiulatuvalt, s.o esialgsest arvest tulenevas perioodis;

  • kui originaalarve dokumenteeris õigesti selle väljastamise päeval toimunud majandussündmuse ja parandusarve on müüja poolt väljastatud hilisemate objektiivsete sündmuste tõttu, tuleks parandusarve arveldada jooksvalt, selle kuupäevaga. väljaandmine (kui parandustingimustes on sel kuupäeval kokku lepitud) .

Nende selgituste valguses peame arvestama, kas tarbimiskalkulatsiooni määramine on arve väljastamisel eksitus või on hilisem parandus tingitud objektiivsetest põhjustest.

Maksuhalduri hinnangul (näiteks riikliku maksuinfo direktori 12. aprilli 2018. a individuaalne tõlgendus nr 0114-KDIP2-2.4010.72.2018.1.AG) on õige viimane lahendus. Prognoositava tarbimise korrigeerimine, mis seejärel kajastub teisel arvel, ei ole arvutusvea tulemus, kuna algsete arvete väljastamise hetkel oli ostuhind õigesti arvutatud. Samuti ei olnud kulumise reguleerimine tingitud muust ilmsest veast. Hilisem korrigeerimine on toiming, mille eesmärk on viia tegelik ostuhind vastavusse algselt prognoositud hinnaga (teisene toiming), mis põhineb tegelikul tarbimisel. Sellest tulenevalt tuleks korrigeerimise tegemisel nii mahaarvatavate kulude suurendamisel kui ka vähendamisel seda teha arveldusperioodil, mil korrigeeriv arve laekus, st.ajakohane”.

Näide 2.

Jaanuaris sai maksumaksja 2. jaanuari arve, mida kirjeldatakse prognoosiarvena.Tema väärtus kajastati jaanuaris maksusoodustusena. Kuue kuu pärast, juunis, sai ta 2. juunist teise arve, mis korrigeeris prognoosi vastavalt tegelikule tarbimisele. Vastavad kohandused tuleks teha jooksvalt, s.o juunis.

Seetõttu tuleb meeles pidada, et arvestuslikust arvest tuleneva kulu korrigeerimine tuleks teha väljastatud parandusele vastaval arveldusperioodil. Vale tehe on tagurpidi parandus ehk algse arve konteerimisperioodis.