Teenuste import EL-i väliselt töövõtjalt, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena

Teenistusmaksu

Maailmamajanduses kasutame üha sagedamini väljastpoolt Poolat, kuid üldiselt Euroopa Liitu kuuluvate ettevõtete teenuseid. Siiski juhtub, et teenust osutab väljastpoolt ELi pärit töövõtja, sageli globaalse haardega ettevõtted. Kuidas arveldada teenuste importi EL-i väliselt töövõtjalt, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena?

Teenuse kontseptsioon

Alustuseks tuletagem meelde teenuse mõistet käibemaksuseadusest. Selle määratluse võib leida artiklist. 8 sek. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 1 alusel. Teenuse osutamise all mõistetakse mis tahes teenust füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta organisatsiooniüksusele, mis ei ole kaubatarne art. 7, sealhulgas:

  1. immateriaalsele varale õiguste üleandmine, olenemata õigustehingu teostamise vormist,
  2. kohustus hoiduda toimingu sooritamisest või taluda tegevust või olukorda,
  3. teenuste osutamine vastavalt tema nimel tegutseva ametiasutuse või üksuse korraldusele või seadusest tulenevale korraldusele.

Eeltoodud definitsiooni arvestades on teenuste osutamine käibemaksu mõistes laiema tähendusega kui teenuste osutamine üldlevinud arusaamas.
Eespool viidatud sätete sisu kohaselt võib füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele või juriidilise isiku staatuseta organisatsiooniüksustele osutatav teenus, mis ei kujuta endast kaubatarnet art. Seaduse § 7 loetakse seaduse alusel teenuseks. Teenistuse (soorituse) mõiste all tuleks seega mõista igasugust käitumist, mis võib hõlmata nii tegevust (teise kasuks tegemine, millegi tegemine) kui tegemata jätmist (mittetegemine või sallimine). Teenuse osutamise kui teenuse olemuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seadus hõlmab teenuste gruppi iga osutamise, mis ei ole kaubatarne.

Teenuse import

Teenuste impordi mõiste leiab KMS § 2 punktist 8. Teenuste importi tuleb mõista kui teenuste osutamist, mille saaja on maksumaksja. Seadusandja nimetas olukordi, kus teenuste ostjatest saavad käibemaksukohustuslased. Nende hulka kuuluvad ka juriidilised isikud, juriidilise isiku staatuseta organisatsiooniüksused ja teenuseid ostvad füüsilised isikud, kui järgmised tingimused on ühiselt täidetud:

  1. teenuseosutaja on maksumaksja, kellel ei ole riigi territooriumil registreeritud asukohta ja kindlat tegevuskohta ning teenuste puhul, millele on art. 28e, ei ole maksumaksja artikli 5 kohaselt registreeritud. 96 sek. 4,
  2. teenuse saaja on:
  • teenuste puhul, mille art. 28B-art. 28B nimetatud maksumaksja. 15 või art. 15 nimetatud mittemaksukohustuslasest juriidiline isik. 15, registreeritud või kohustatud registreerima vastavalt art. 97 sek. 4,
  • üheotstarbeliste vautšerite võõrandamise korral on nende vautšeritega seotud teenuste osutamise kohaks riigi territoorium - art. 15 või art. 15 nimetatud mittemaksukohustuslasest juriidiline isik. 15,
  • muudel juhtudel - art. 15, millel on registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht riigi territooriumil või art. 15, asutatud riigi territooriumil ja registreeritud või kohustatud registreerima vastavalt art. 97 sek. 4.

Eeltoodut arvestades seisneb teenuste import maksumaksja poolt riigis ostetud teenuste käibemaksuga maksustamises juhul, kui neid teenuseid osutab välisriigi isik. Sellises olukorras on maksumaksja ehk käibemaksuteenuse maksustamise kohustatud isik nende ostja – saaja, mitte teenuse osutaja. Saaja tasub talle osutatud teenustelt tasumisele kuuluva maksu. Teenuste importimise äratundmiseks on teenuse osutamine väga oluline. 03.04.2017 üksikmäärusest 3063-ILPP1-3.4512,61.2017.1.PR on lugeda, et importimisel tuleb teenust osutada käibemaksuseaduse tähenduses (iga teenus ei vasta sellele mõistele). teostatavatest teenustest. Selles tõlgenduses on näitena toodud sularaha ühendamine.

Teenuse osutamise koht – mõisted

Teenuste puhul on väga oluline kindlaks teha, kus teenust osutatakse. Vastavalt üldreeglile, mis on väljendatud art. 28b lõige. Käibemaksuseaduse 1 kohaselt on teenuste osutamise kohaks maksumaksjale teenuse osutamise korral koht, kus on teenuse saajaks oleva maksumaksja asukoht, kui lg. 2-4 ja art. 28e, art. Lõige 28f. 1 ja 1a, art. 28 g lõikest 1. 1, art. 28i, art. 28j ja artikkel. 28n.

Näide 1.

Poolas aktiivne käibemaksukohustuslane mööblitootmisettevõte ostab projekteerimisteenuseid Itaalia maksumaksjalt, kellel ei ole Poolas registreeritud asukohta ega alalist tegevuskohta. Sel juhul teenuse osutamise koht, mis määratakse vastavalt artiklile. Käibemaksuseaduse artikkel 28b, on Poola. Eeltoodut arvestades on analüüsitud juhul tegemist teenuste impordiga. Teenusepakkujal kui Euroopa Liidu maksumaksjal ei ole riigis asukohta ega tegevuskohta.

Analüüsitud juhul on tegu Euroopa Liidu maksumaksjaga. Majanduspraktikas juhtub, et kodumaised ettevõtjad ostavad maksumaksjatelt väljastpoolt Euroopa Liitu. Kas me tegeleme ka selles olukorras teenuste impordiga?

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Teenuste import väljaspool EL-i asuvalt vastaspoolelt

Ülaltoodud teenuste impordi määratlus ei erista teenusepakkuja staatust. Oluline on, et tegemist on maksumaksjaga, kellel pole riigis asukohta või alalist tegevuskohta. Seega tuleks teenuste impordina käsitleda ka teenuste ostmist maksumaksjalt väljaspool Euroopa Liitu.

Näide 2.

Reklaammaterjalide tootmise ja müügiga tegelev ettevõtja tellis USA maksumaksjal katsetada ja kontrollida uusi reklaamvidinaid. USA maksumaksjal ei ole Poolas asukohta ega tegevuskohta. Sel juhul tegeleme ka teenuste impordiga.

Majanduspraktikas asuvad rahvusvahelised kontsernid erinevates riikides. Lisaks on paljud kauplejad registreeritud käibemaksukohustuslaseks erinevates kohtades üle maailma. Olukorras, kus üksus pakub oma NIP-i muust riigist kui Poolast, imporditakse teenused. Seega tekib teenuste import sõltumata sellest, millist maksutunnust ostja kasutab.

Teises riigis ELi maksumaksjana registreeritud maksumaksja teenuste impordi demonstreerimine

Kauba- ja teenusemaksu deklaratsiooni selgitustest (KM-7 ja KM-7K) tuleneb, et kirjel 27 ja 28, maksubaasi ja artiklis 1 nimetatud teenuste impordilt tasumisele kuuluva maksu summad. 17 KMS § 1 punkt 4. Punktis 29 ja 30 näitame summad, millele määrame täitmiskoha vastavalt Art. Käibemaksuseaduse § 28b. Seega, kui maksumaksja on registreeritud EL-i käibemaksukohustuslasena, tuleks kirjetes 29 ja 30 näidata teenuste import.Seetõttu määrab registreerimine EL-i maksumaksjana registreerimise fakti mõnes Euroopa Liidu riigis. Arvestades eeltoodut, kui teenuse müüja nt USA-st on registreeritud maksumaksja mõnes Euroopa Liidu riigis ja esitab selle numbri arvel, siis arveldame selle kirjena. 29 ja 30.