Millised on maksutagajärjed ettevõtte ülevõtmisel pereliikmelt?

Teenistusmaksu

Ettevõte on kõnekeelne nimi materiaalsete ja mittemateriaalsete komponentide kogumile, mida kasutatakse ettevõtte juhtimiseks. Need komponendid on ettevõtja omand, mis tähendab, et tal on õigus neid tavapärase majandamise käigus vabalt käsutada. Selle tulemusena on võimalik olukord, kus ettevõte läheb üle pereliikmele. Selles kontekstis käsitleme ettevõtte pereliikmelt ülevõtmise maksutagajärgi.

Mis on ettevõte?

Alguses tuleb aga selgitada, mis on ettevõtmine. Kuigi maksuseadused seda mõistet kasutavad, ei määratle seda. Seetõttu tuleks viidata tsiviilseadustiku regulatsioonidele. Vastavalt Art. Tsiviilseadustiku § 55¹ kohaselt on ettevõte immateriaalse ja materiaalse vara organiseeritud kogum, mis on ette nähtud ettevõtluseks. See hõlmab eelkõige:

  1. ettevõtet või selle eraldiseisvaid osi individualiseeriv tähistus (ettevõtte nimi);

  2. kinnisvara või vallasvara, sealhulgas seadmete, materjalide, kaupade ja toodete omandiõigus ning muud asjaõigused kinnis- või vallasvarale;

  3. kinnis- või vallasvara üüri- ja rendilepingutest tulenevad õigused ning muudest õigussuhetest tulenevad kinnis- või vallasvara kasutusõigused;

  4. nõuded, väärtpaberiõigused ja raha;

  5. kontsessioonid, litsentsid ja load;

  6. patendid ja muud tööstusomandi õigused;

  7. varalised autoriõigused ja varalised kaasnevad õigused;

  8. ärisaladused;

  9. äritegevusega seotud raamatud ja dokumendid.

Rõhutame, et esitatud kataloog on näidisarvutus. See tähendab, et konkreetses ettevõttes võib elemente olla nii vähem kui ka rohkem. Võti on aga selles, et tegemist ei ole juhusliku asjade kogumiga, vaid et need on seotud komponendid ettevõtte juhtimiseks. Ettevõte on funktsionaalselt seotud materiaalse ja immateriaalse vara konglomeraat, mis võimaldab teostada konkreetset majandustegevust.

Ettevõtte soetamine ja käibemaks

Ettevõtte ülevõtmine on tegevus, mis jääb käibemaksuseaduse reguleerimisalast välja. Vastavalt Art. Seaduse 6 punkti 1 alusel ei kohaldata seaduses sätestatut ettevõtte või ettevõtte organiseeritud osa müügile. Mõistet utiliseerimine mõistetakse ka annetuse tegemisena. Sellest tulenevalt ei maksustata ettevõtte annetust käibemaksuga. See tähendab, et võõrandaja ei maksa üleantud komponentidelt käibemaksu, samas kui ostjal ei ole võimalik käibemaksu maha arvata.

Seda kinnitab riigi maksuteabe direktori 16. veebruari 2018 tõlgendus nr 0113-KDIPT1-3.4012.890.2017.2.MWJ, kust loeme:
„Eeltoodut arvesse võttes tuleb märkida, et vastavalt Art. Seaduse 6 punkt 1, kogu §-s nimetatud ettevõtte üleandmise akt. Tsiviilseadustiku § 551 kohaselt on taotleja poolt seltsingu osaniku füüsilisest isikust ettevõtjaks tegemist kauba- ja teenusemaksuga maksustamata tegevusega, seega on see tegevus käibemaksuseadusest vabastatud.

Juhtumi kirjeldust ja viidatud õigussätteid silmas pidades tuleb tõdeda, et vastavalt Art. Seaduse 6 punkt 1, kogu tsiviilühingu ettevõtte üleandmise akt § 6 tähenduses. Tsiviilseadustiku § 551 (enne selle lõppemist) taotleja poolt seltsingu osaniku (abikaasa) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte juhtimise jätkamiseks - tegemist on tegevusega, mida ei maksustata kauba- ja teenusemaksuga, seega see tegevus vabastatakse käibemaksuseadusest ja teenustest ”. Käibemaksust on vabastatud ettevõtte soetamine materiaalse ja immateriaalse vara grupina.

Ettevõtluse omandamine ja üksikisiku tulumaks

Ettevõtte võõrandamine pereliikmete vahel toimub üldjuhul tasuta, s.o annetuslepingu alusel. Tuleb märkida, et annetamise toimingul endal ei kaasne tulumaksuga seotud maksutagajärgi. Vastavalt Art. 2 klausel PIT-i 1 punkti 3 sätteid ei kohaldata tegevustele, mida reguleerib pärandi- ja annetusmaksu seadus. Sellest tulenevalt on ettevõtte annetus ise eraisiku tulumaksu seisukohalt neutraalne, seda nii võõrandavate kui ka ülevõtvate pereliikmete poolt. Seda kinnitas riigi maksuteabe direktor 4. detsembri 2017 tõlgenduses nr 0112-KDIL3-3.4011.142.2017. 2. TW:
«Seega, kuna avalduse sisust nähtub, et käesolevas annetuslepingus on Taotleja oma vara tasuta võõrandav isik (annetaja), tuleks eeldada, et tema vara vähendatakse. Seega, kui annetaja ei saa seoses selle ülekandega rahalist väärtust ega muud materiaalset panust, ei kuulu ülekanne taotleja (annetaja) eelpool nimetatud maksutulu/tulu mõistete kohaldamisalasse. Seetõttu ei teki taotlejal selle tegevusega seoses üksikisiku tulumaksuga maksustatavat tulu.

Kokkuvõtteks - esitatud müügi olukord annetuse vormis organiseeritud osa ettevõttest ei maksustata üksikisiku tulumaksuga”. Ettevõtte ülevõtmine lähedase pereliikme annetusena ei kuulu üksikisiku tulumaksuga maksustamisele.

Küll aga tasub vaadata kommertskaupade võõrandamise maksutagajärgi. Tulenevalt asjaolust, et kaup antakse tasuta, ei saa seda liigitada maksusoodustuse kulude hulka. Selliseid kaupu ettevõtte vara osana üle võtnud isik ei teinud nende ostmiseks kulutusi. Seega kulu puudub, mis on kulu maksustatava kuluna kajastamise tingimuseks.

Teisest küljest tuleks laoseisu lisada kõik maksumaksja käsutuses olevad kaubad. Rahandusministri määruse tulude ja kulude maksuraamatu pidamise kohta § 27 punkti 1 kohaselt on maksumaksja kohustatud koostama ja kandma raamatusse kaubakaupade, põhi- ja abimaterjalide (tooraine) olemuse inventuuri. ), pooltooted, pooleliolev tootmine, valmistoodang, puudujääk ja jäätmed, edaspidi "füüsiline inventuur" 1. jaanuari seisuga, iga maksuaasta lõpus, maksustamise ajal tegevuse alustamise päeval. aastal, samuti osaniku vahetumisel, osanike osade osakaalu muutumisel või tegevuse likvideerimisel. Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Eeltoodud lahknevusi arvestades asub maksuhaldur seisukohale, et annetusena saadud kaup tuleks küll lõppinventuuri hulka arvata, kuid selle väärtust ei saa laovahede arvutamisel arvesse võtta. Nii viitas maksuinfo direktor 14. veebruari 2019 tõlgenduses nr 0113-KDIPT2-1.4011.615.2018.2.BO:
„Eelnimetatud õigusnormid viitavad sellele, et taotlejal tekib kohustus arvata annetusena saadud ja eelnimetatud maksuaasta lõpus müümata jäänud kaubad lõppinventuuri. kanda kaubad ja nende varude väärtus maksutulude ja -kulude pearaamatusse (sama või sarnase kauba ostuhinnale vastavas väärtuses).

Arvestades esitatud maksuõigusnorme ja esitatud asjaolude kirjeldust, tuleb tõdeda, et kuna kaubandusliku kauba soetamine toimub tasuta, siis nende väärtust taotleja mittepõllumajandusliku ettevõtluse maksusoodustuse kulude hulka ei arvestata. tegevus, sest Art. 22 sek. Isiku tulumaksuseaduse 1. Seega, vaatamata Taotleja kohustusele lisada tasuta soetatud ja müümata jäänud kaup maksustamisaasta lõpus koostatud inventarinimekirja, ei pruugita maksustamise aluseks oleva tulu määramisel arvesse võtta nende hindamisest tulenevat väärtust. mittepõllumajandusliku ettevõtluse üksikisiku tulumaksuga " . Ettevõtte ülemineku käigus saadud kaubad tuleks lisada maksuaasta viimasel päeval koostatud lõppinventuuri. Selle väärtust aga varude erinevuste arvutamisel arvesse ei võeta, sest tasuta soetatud kaup ei ole maksustatav. Liikudes edasi käesoleva artikli sisukokkuvõtte juurde, tasub välja tuua, et ettevõtte soetamine on neutraalne nii käibe- kui ka tulumaksu maksustamisel. Teisest küljest tekivad teatud maksuefektid vastuvõetud kommertskaupade osas, mis küll ei ole maksustatavad, kuid peavad sisalduma maksumaksja koostatud inventuurides.