Käibemaksu tagastamise vajadus ja ost toetusest

Teenistusmaksu

Ettevõtlusega alustamisel või arendamisel on ettevõtjatel probleeme välisfinantseeringu hankimisega (laenud, liising jne). Praktikas võib ülaltoodud probleemi lahenduseks olla toetuse saamine. Toetuse saamine võimaldab minimeerida investeerimiskulusid. Tagastuse saamise puhul on maksumaksjatel sageli probleeme selle tasumisega. Kas toetustest saadud vahenditega vara ostmine eeldab käibemaksu tagastamist? Vaatame üle!

Toetused – kust me saame?

Suurim valik toetusi on saadaval mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nende jaoks on toetusi antud peamiselt üksikute provintside regionaalprogrammides, aga ka intelligentse arengu programmist ja Ida-Poolast. Lisaks saavad töötud alati taotleda ettevõtte asutamiseks tagastamatut toetust. Ühekordne toetuse suurus ei tohi ületada 6-kordset keskmist töötasu. Rahalisi vahendeid tuleks taotleda kohalikest piirkondade tööbüroodest.

Ostudelt käibemaksu mahaarvamise õigus

Vastavalt Art. 86 sek. 11. märtsi 2004. a kaupade ja teenuste maksuseaduse (edaspidi käibemaksuseadus) § 1 alusel niivõrd, kuivõrd kaupu ja teenuseid kasutatakse maksustatava tegevuse teostamiseks, peab maksumaksja maksumaksja art. 15, on õigus vähendada tasumisele kuuluva maksusummat sisendkäibemaksu summa võrra, arvestades Art. 114, art. 119 lõige. 4, art. 120 lõik 17 ja 19 ning artikkel. 124.

Vastavalt Art. 86 sek. KMS 2 punkti 1 kohaselt on sisendkäibemaksu summa nende maksusummade summa, mis tulenevad maksumaksjale laekunud arvetelt:

  1. kaupade ja teenuste ostmine,

  2. enne kauba ostmist või teenuse osutamist tasuda täielikult või osaliselt.

Sellest järeldub, et õigus vähendada tasumisele kuuluva maksusummat sisendkäibemaksu summa võrra tekib siis, kui teatud tingimused on täidetud, st käibemaksu mahaarvamise teeb käibemaksukohustuslane ning kaubad ja teenused, millelt maksu tasuti, on maksustatavad. kasutatakse maksustatavate tegevuste, s.o nende tegevuste tegemiseks, mille tulemusel määratakse tasumisele kuuluv maks (maksukohustuse tekkimine).

Lisaks tuleb rõhutada, et seadusandja lõi maksumaksjale õiguse sisendkäibemaksu osaliseks või täielikuks mahaarvamiseks tingimusel, et ta täidab mõlemad art. 86 sek. 1 sätestatud käibemaksuseaduse §-s nimetatud negatiivsete eelduste puudumine. 88 seaduse. See säte täpsustab erandite loetelu, mis võtavad maksumaksjalt õiguse vähendada tasumisele kuuluva maksusummat sisendkäibemaksu summa võrra.

Üks sellistest piirangutest on toodud artiklis. 88 sek. KMS 3a punkt 2, mille kohaselt ei ole need aluseks müügimaksu vähendamisel ja maksuvahe tagastamisel ega sisendkäibemaksu arvete tagastamisel juhul, kui arvega dokumenteeritud tehing ei kuulu maksustamisele. maksustada või on maksust vabastatud.

käibemaksukohustuslane

Vastavalt Art. 15 sek. Käibemaksuseaduse 1 kohaselt on maksumaksjateks juriidilised isikud, juriidilise isiku staatuseta organisatsiooniüksused ja füüsilised isikud, kes teostavad iseseisvalt lõikes 2 nimetatud majandustegevust. 2, olenemata selle tegevuse eesmärgist või tulemusest. Majandustegevus - vastavalt art. 15 sek. KMS § 2 - hõlmab kogu tootja, kaupleja või teenuse osutaja, sealhulgas loodusvarade soetaja ja põllumeeste tegevust, samuti vabakutselise tegevust. Majandustegevus hõlmab eelkõige tegevust, mis seisneb kaupade või immateriaalse vara pidevas kasutamises ärilistel eesmärkidel.

Vastavalt Art. 15 sek. Käibemaksuseaduse § 6 alusel - ei loeta maksumaksjaks nende eraldiseisvate seadusesätetega pandud ülesannete raames, mille täitmiseks nad on asutatud, välja arvatud maksukohustuslasena nimetatud asutusi teenindavaid ametiasutusi ja asutusi. sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute alusel.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Toetus tööhõiveametist ja käibemaksu tagastamise vajadus

Nagu eespool juba näitasime, kasutab üha enam alustavaid ettevõtjaid tööhõiveameti tagastamatuid toetusi. Ülaltoodud toetust on lihtne saada ja pealegi ei pea seda tagastama (teatud tingimustel). Lisaks kasutavad ettevõtjad uute töökohtade loomiseks tööhõiveameti toetusi. Käibemaksuseaduses puuduvad regulatsioonid, mis seadsid investeerimisostude käibemaksu mahaarvamise õiguse sõltuvaks finantseerimisallikast. Seega juhul, kui ostu finantseeriti subsiidiumiga, kohaldatakse art. 86 sek. Käibemaksuseaduse 1. Kokkuvõttes pole vahet, kuidas investeeringuostu rahastati, olgu selleks siis toetustest, laenudest või omavahenditest saadud vahendid.

Näide 1.

Maksumaksja sai tööhõiveametist toetust põhivara ostmiseks (seadmete tagastus). Põhivara soetamise maksumus oli 200 000 zlotti neto, käibemaks 46 000 zlotti. Maksumaksja arvas JPK_V7 failis käibemaksu maha. Seoses seadmete hüvitamisega soovib tööhõiveamet, et maksumaksja tagastaks ka käibemaksu. Tagasimakse summa on bruto. Kas ülaltoodud riigiasutuse protseduur on õige?

Analüüsitud juhul on aktiivne käibemaksukohustuslane, kes oma õigusest tulenevalt arvas maha tagastamisega rahastatud kaupade ja teenuste ostmisel tasutud sisendkäibemaksu, kohustatud tööbüroole tagastama käibemaksu, mis vastab kaasfinantseeringule. saadud (sel juhul tagastatakse kõik ostud).

Ülaltoodud tuleneb § 8 s. Perekonna-, töö- ja sotsiaalpoliitika ministri 14. juuli 2017. a määruse Tööfondist töökoha sisseseade või moderniseerimise kulude hüvitamise ja ettevõtluse alustamiseks raha eraldamise kohta 2 punkt 5 (Õigusajakiri 2017, punkt 1380) . Selle sätte kohaselt peaks kaasfinantseerimisleping sisaldama kohustust tagastada vastavalt käibemaksuseadusele ostetud kaupade ja teenustega seotud sisendkäibemaksu mahaarvatud või tagastatud sisendkäibemaksu summa osana antud kaasfinantseeringust. periood:

  1. kaasfinantseeringu lepingus märgitud, kuid mitte kauem kui 90 päeva alates kauba- ja teenusemaksu maksudeklaratsiooni esitamise päevast, millel on näidatud sisendkäibemaksu summa sellelt kontolt - kui deklaratsioon antud aruandeperioodi kohta näitab büroomaksu tasumisele kuuluvat maksusummat või järgmisse arveldusperioodi ülekantavat summat,

  2. 30 päeva alates päevast, mil maksuamet töötu, SRÜ lõpetaja, KIS lõpetaja või eestkostja eest maksu tagastab - kui käibemaksu deklaratsioonis on näidatud selle konto sisendkäibemaksu summa, antud aruandeperioodi tulemus summa tagasimaksmiseks.

Näide 2.

Maksumaksja ostis põhivara 200 000 Poola zlotti eest. Seekordne ost oli aga kauba ühendusesisene soetamine. Sellises olukorras näitas maksumaksja JPK_V7 failis nii väljundkäibemaksu kui ka sisendkäibemaksu. Samal ajal sõlmis ta tööhõiveametiga lepingu seadmete hüvitamiseks. Maksumaksja sai tööbüroost põhivara ostu eest tagasi (brutotagastus). Kas ta ei pea sel juhul käibemaksu tagastama?

Nagu eelpool juba kirjeldasime, peab käibemaksukohustuslane brutotagastusega finantseeritud põhivara ostmisel maksu tagastama. Meie puhul võttis see nii käibemaksu kui ka arvas maha. Seega oli maks maksuneutraalne.

Analüüsitud juhul tekib käibemaksu tagastamise vajadus. Maksumaksja sai ühendusesisese maksuseaduse alusel ostetud põhivara brutotagastust (koos käibemaksu summaga). Kauba- ja teenustemaksu tagastamise puudumisel saaks aktiivne käibemaksukohustuslane topeltsoodustuse. Esimene eelis on võimalus arveldada JPK_V7 failis maksumaksja poolt tasutud sisendkäibemaks sisendkäibemaksuga samas summas. Teine kasu on see, et maks tagastatakse riiklikest vahenditest.