Igapäevased ja keskmised nädalased ületunnid – mis on nende limiit?

Teenus

Ületunnitöö tähendab seda, et tegeleme ületundidega, mille eest peaks töötaja saama hüvitist vaba aja või lisatasu näol. Tihti on tööandjatel probleeme päevase ja nädala keskmise tööaja normi ületamise tagajärjel tekkinud ületunnitöö määramisega. Lugege, kui palju võib päevas ja keskmiselt nädalas ületunde olla.

Igapäevased ületunnid

Töötajale kehtivat tööajanormi ületav töö, samuti töötajale kehtivast süsteemist ja tööajagraafikust tuleneva pikendatud ööpäevase tööaja ületamine toob kaasa igapäevased ületunnid. Enamiku töötajate jaoks tekivad ületunnid pärast 8-tunnise igapäevase tööaja normi ületamist.

Keskmine nädalane ületunnitöö

Ületunnitöö keskmise nädala tööajanormi ületamise tõttu toimub siis, kui töötaja töötab antud arveldusperioodil keskmiselt rohkem kui 40 tundi nädalas, kuna see on kehtiv nädala tööaja norm. Ületunnitöö, mis tuleneb nädala keskmise tööajanormi ületamisest - puhkepäeval töötamise tulemus, mille tulemusena töötaja ei saanud hüvitist töölt vaba päeva või vaba aja näol. Keskmise nädala tööaja normi ületamise tuvastamine toimub pärast arveldusperioodi lõppu, sest alles siis saab töötaja tegelikult töötatud tundide arvu võrrelda antud arveldusperioodil kehtivate tööajanormidega.

Tööseadustik ei näita, kuidas neid rikkumisi tuvastada. Selleks saab kasutada Tööinspektsiooni määratud meetodit. Tööinspektsiooni andmetel moodustatakse nädala keskmise tööajanormi ületamisest tulenevate ületundide arv järgmiselt:

  • antud arveldusperioodiks planeeritud töötundide arv lahutatakse antud arveldusperioodil tegelikult töötatud tundidest, kui tulemus on positiivne, siis
  • sel viisil saadud tulemusest lahutatakse päevase tööaja (või selle pikenemise) ületunnitööst tulenevad tunnid,
  • Nii saadud töötundide arv väljendab nädala keskmise tööajanormi ületamisest tulenevate ületundide arvu.

Näide 1.

Töötaja töötab põhisüsteemis täistööajaga esmaspäevast reedeni 1-kuulisel arvestusperioodil. Perioodil mai 2018 töötas ta kokku 192 tundi, millest mõõtme järgi 160 tundi, igapäevaselt 16 ületundi ja 2 vabal laupäeval 16 tundi (mõlemal 8 tundi), mille eest ta vabu päevi ei saanud.

Nädala keskmise ületamise määramine:

  • 192 h. (reaalselt töötatud tundide arv mais) - 160 tundi (kehtiv tööaeg arveldusperioodil, sealhulgas käesoleva aasta mai-juuni) = 32 tundi,
  • 32 h - 16 tundi (ületunnid päevase ületamise korral) = 16 tundi (nädala keskmine ületunnitöö).

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Ületunnitöö hüvitamine

Üldjuhul on ületunnitöö eest töötajal lisaks tavapärasele töötasule õigus saada lisatasu või puhkust.

Toetuse suurus sõltub ületunnitöö päevast või kellaajast. Ületunnitöö eest makstakse hüvitist 100% töötasust:

  • öösel,
  • pühapäeviti ja riiklikel pühadel, mis pidid olema töötajale vabad päevad vastavalt temale kehtivale tööajakavale,
  • puhkepäeval, antakse töötajale vastutasuks töö eest pühapäeval või puhkusel
  • nädala keskmise tööaja normi ületamise eest,
  • hüvitis 50% töötasust kuulub muudel juhtudel, s.o praktikas igapäevaste ületundide eest, kui see ei langenud öösel.

Ületunnitöö eest on võimalik anda ka töötajale puhkust. Sellisel juhul ei ole töötajal enam õigust saada 50% ega 100% lisatasu. Töötaja vaba aja tundide arv sõltub sellest, kas see antakse töötaja soovil või ainult tööandja algatusel. Esimesel juhul peaks vabade tundide arv olema võrdne tehtud ületundide arvuga (1: 1) ja sellist vaba aega võib anda ka pärast arveldusperioodi lõppu. Teisel juhul peab tööandja andma vaba aega ületunnitöö tegemise võrdlusperioodi lõpuni ja selle kestus peab olema pool ületunnitööst (1:1,5).