Netikett – Interneti-käitumise kogumik? (1. osa)

Teenindustegevus

Inimene õpib sünnist saati õigesti käituma. Juba kõndima õppides assimileerib ta teatud mustreid, harjumusi või harjumusi, olemata sellest täielikult teadlik. Ennekõike mõjutavad lapse käitumist vanemad, seejärel aga teised inimesed, kellega nad kohtuvad - lasteaias, koolis, kõrgkoolis või lõpuks tööl. Indiviid muudab üksikutel arenguetappidel oma mustreid ja käitumisviise, mida suuresti mõjutavad nii inimesed, kelle keskkonnas ta küpseb, kui ka tema enda tõekspidamised – olgu need siis raamatute lugemise või enda elukogemuste kaudu omandatud. Väidetavalt muudab inimene oma iseloomu keskmiselt iga 7 aasta tagant, mida suuresti mõjutab muutus keskkonnas, elu prioriteedid või lihtsalt teadlikkus järjest vanemaks olemisest.

Eelmainitud hea kasvatus on tihedalt seotud etiketiga, s.o käitumisstandardite kogumiga valitud sotsiaalse grupi sees. Need – olenevalt geograafilisest või kultuurilisest asukohast – võivad üksteisest erineda, kuid sinna kuuluv kogukond peaks järgima teatud käitumismustreid – kirjalikult või suuliselt edastatuna. Üldtunnustatud standardite mittejärgimine võib kaasa tuua keskkonnast väljajätmise. Inimene on oma olemuselt kari, mistõttu võivad sellised tagajärjed olla talle valusad.

Netikett – hea haridus internetis

Reaalsel maailma käitumisel on ka oma vaste Internetis. Terve hulga kooseksisteerimise reeglite loomine teiste Interneti-kogukonna kasutajatega toimus Interneti arendamise alguses, kui ilmusid esimesed suhtluskanalid. Võrgu peaaegu piiramatud võimalused panid paljud kasutajad karistamatult tundma – istusid nad ju teisel pool arvutit ja võisid teisi kasutajaid ilma tagajärgedeta solvata või vaidlema provotseerida. See näiline – nagu hiljem selgus – karistamatus aktiveeris paljudes inimestes metsikumad instinktid ja käitumisviisid, mida nad poleks reaalses maailmas ega oma vestluskaaslastega silmast silma kunagi toime pannud.

Paljudes ringkondades on levinud väide, et inimene räägib kogu tõe välja ainult joobes olles. Huvitav on aga see, et seni pole ükski suuremahuline uurija "veebi aususe" probleemile tähelepanu pööranud – ja see pole ka ülimalt avatud olemine oma isikuandmete avaldamisele suhtlusportaalides. Inimesed eelistavad kirjutada üles kõik, mis neile pähe tuleb, ilma et nad vaevuksid sellele isegi mõtlema. Teise inimesega vahetu kontaktiga on teisiti – me näeme oma vestluskaaslast, seega püüame olla sõnade suhtes ettevaatlikud, sest oleme teadlikud oma tegude tagajärgedest. Sellest tuleneb ka termin netikett, omamoodi käitumiskoodeks Internetis, mida kasutatakse Interneti-foorumites, e-kirjades, vestlusrühmades, ajaveebides või suhtlusvõrgustikes – kõikjal, kus teised kasutajad saavad omavahel suhelda.

Nagu erinevates keskkondades leiduva sildi puhul, võib netikett ka Internetis olenevalt kohast ja sihtrühmast veidi erineda. Siiski on üks muutumatu põhimõte: suhtuge igasse inimesesse lugupidavalt, ärge solvake teisi oma lõbuks ja elage harmoonias keskkonnaga, mille poole püüdleme. Praktikas see kahjuks nii roosiline ei ole ja praktiliselt iga päev võib võrgustiku läbiuurimata sügavustes kohata inimesi, kellele kooselureeglid ja hea kasvatus ei ole tuttavad.

Artikli järgmises osas toome välja olulisemad näpunäited, mis aitavad internetis leviva netiketiga kursis olla. See aitab teil veebis surfates vältida paljusid ebameeldivusi ning samal ajal muuta suhtlus teiste kasutajatega tõhusaks ja kehtivatele standarditele vastavaks.