Kviitungil NIP (maksutunnus) alates 1. jaanuarist 2020 - praktikas kasutuses

Teenistusmaksu

Alates 1. jaanuarist 2020 kassas müüv ettevõtja peab juba kassasse müüki registreerides teadma, kas ostja ostab eraisikuna või ettevõttena. Kui müük toimub ettevõtlusega tegelevale isikule, peab ta väljastama ostja maksukohustuslase numbriga kviitungi või kohe müügiarve. Selgitame, millised on praktikas kohustused NIP-i ees alates 1. jaanuarist 2020 kviitungil.

NIP number kviitungil alates 1. jaanuarist 2020 - uued reeglid

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid ettevõtetele väljastatavatele fiskaalsetele kviitungitele arvete väljastamise reeglid (põhinevad kauba- ja teenusemaksuseaduse muutmise seadusel ja teatud muudel seadustel). Vastavalt uue regulatsiooni sisule väljastab müüja, kes registreerib müügi kassaaparaadis, ostjale ehk ettevõttele kviitungi kohta arve, kui fiskaalkviitungile on kantud ostja maksukohustuslane. Määrused kehtivad maksumaksjale sooritatavale müügile, seega ei kehti eraisikutele müümisel. Seetõttu tuleb eraisiku soovil NIP-ita kviitungile arve väljastamist siiski ette ja seda saab müüja harjutada. Art 106b s. Käibemaksuseaduse § 5
Fiskaalkviitungiga kinnitatud kassaaparaadiga fikseeritud müügi korral väljastatakse maksu- või käibemaksukohustuslasele arve ainult siis, kui müüki kinnitaval kviitungil on number, millega kauba või teenuse ostja on identifitseeritud maksu- või käibemaksu eesmärgil". Kviitungil NIP kasutamise kohustusest on välistatud maksumaksjad, kes osutavad sõidutaksoteenust, välja arvatud juhiga sõiduautode rentimine (KMS § 106b lg 7). Uued regulatsioonid neile ei kehti, mistõttu saavad nad endiselt arveid kviitungile väljastada senistel tingimustel ehk ilma ostja maksukohustuslase numbrita (NIP) sõltumata sellest, kas ostjaks on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik või eraisik. . Maksumaksja kviitungi arve võib väljastada ainult juhul, kui kviitungile on märgitud maksumaksja maksukohustuslasena registreerimise number (NIP). Selline arve on ostjale aluseks käibemaksu mahaarvamisel ja kulu kuluna kajastamisel.

Sanktsioonid kviitungile ebaõige arve väljastamise eest

Alates 1. jaanuarist 2020 võidakse rakendada sanktsioone, mis on vahendiks arvete väljastamise kuritarvituste välistamiseks, kui ei järgita uusi NIP-i kviitungile paigutamise regulatsioone.ettevõtte jaoks«Ja on suunatud maksumaksja karistamisele ebaõigete arvete ja nende fikseerimise eest.

Kui müüja väljastab arve kviitungi alusel, mis ei sisalda ostja (maksumaksja) maksukohustuslasena registreerimisnumbrit, määrab maksuhaldur täiendava maksukohustuse 100% arvel näidatud käibemaksusummalt. Tagajärjed puudutavad nii valesti arve väljastanud müüjat kui ka ostjat, kes kannab valesti koostatud arve oma käibemaksuarvestusse, nagu on näidatud Art. 106b lõige. 6 ja art. Käibemaksuseaduse § 109a. Ostja ei täienda arvel puuduvat maksukohustuslasena registreerimisnumbrit parandava märkega.

Probleemid maksukohustuslasena registreerimise numbri kandmisega kviitungile

Mõnel ettevõtjal on veel vana tüüpi kassaaparaadid või fiskaalprinterid, mis ei toeta fiskaalosas ostja NIP-numbri kandmist kviitungile. Uut tüüpi seadmetel, sealhulgas kõikidel online-kassadel, pole selle funktsionaalsuse käsitlemisega probleeme. Mida aga teha, kui müüjal on kassamudel, mis ei toeta ostja maksukohustuslasena registreerimise numbri kandmist kviitungile?

Ettevõtjal on õigus väljastada teisele ettevõtjale (käibemaksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik) arve ilma müüki kassaaparaadis registreerimata, mida kinnitab KIS-i direktor 3.01.2020 üksiktõlgenduse toimikus. viide 0112-KDIL2-2.4012.523.2019.2. JUUNIOR. Seejärel võib maksumaksja müügi dokumenteerimiseks väljastada ainult arve. Samal ajal peaks ta järgima arve väljastamise kuupäeva, mis on tavajuhtudel kuni järgmise kuu 15. kuupäevani, pärast seda kuud, mil müük toimus.

Samuti tuleb meeles pidada, et maksukviitungile andmete, sealhulgas ostja maksukohustuslase numbri sisestamise järjekord ei tohiks olla juhuslik. Seda ei saa panna kuhugi, nt kviitungi jalusesse andmetes nõutud ridade alla, kassaaparaatide määruses määratud järjekorras. Ostja maksukohustuslasena registreerimisnumber tuleks lisada kviitungi fiskaalosas kassanumbri ja kassatähise vahele ning fiskaallogo ja kordumatu number, nagu on märgitud paragrahvis 25. 2 kassaaparaatide määruse. Seetõttu peaks ostja TIN-koodiga kviitungi väljastamiseks juba müüja kassasse kuuluma sihipärane funktsioon ostja TIN-koodi paigutamiseks nii, et see oleks kviitungil olevate andmetega õiges järjekorras.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Ostja NIP numbriga kviitung lihtsustatud arvena

Samas tuleb arvestada, et kuni 450 zlotti või 100 euro suurune fiskaalkviitung, mis sisaldab ostja NIP-i (maksukohustuslasena identifitseerimisnumbrit), on põhimõtteliselt lihtsustatud arve, vastavalt Art. . 106e lõige. KMS 5 punkt 3. See on samaväärne tavalise arvega. Sel juhul ei pea ostja nõudma müüjalt kviitungile arve väljastamist, sest tema NIP numbriga fiskaalne kviitung täidab seda funktsiooni. Maksukohustuslasest ostja võib seega kasutada käibemaksu mahaarvamise õigust ja arvata kulu mahaarvatavate kuludena lihtsustatud arvega analoogseid andmeid sisaldava kviitungi alusel.

Samas ei ole regulatsioonis täpne, kas ostja maksukohustuslasena registreerimise numbriga (NIP) kviitung kuni märgitud summani välistab võimaluse väljastada kviitungile müüja arve. Seda tava järgiti kuni 2019. aasta lõpuni. Antud asjas esindatud rahandusministeeriumi praegune seisukoht kinnitab, et NIP kviitungit käsitletakse lihtsustatud arvena ning seetõttu ei tohiks talle arvet väljastada. Selle teema kohta on aga oodata üksikasjalikke selgitusi. Vastavalt rahandusministri 16.10.2020 selgitusele lihtsustatud arveteks loetavate fiskaallaekumiste kohta:
"Kui dokumenteeritakse müük summas, mis ei ületa 450 Poola zlotti (või 100 eurot) maksukviitungiga, mis sisaldab ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis on tegelikult lihtsustatud arve, siis selle müügi kohta ostjale enam arvet ei väljastata. . Sel juhul peab müüja keelduma ostjale standardarve väljastamisest. Ühte müüki ei saa dokumenteerida kahe arvega (lihtsustatud arve - kviitung maksukohustuslase numbriga (NIP) ja tavaarve). Eeltoodust tulenevalt ei saa maksumaksjad alates 1. jaanuarist 2021 väljastada arvet kviitungile, mis sisaldab maksukohustuslasena identifitseerimisnumbrit (NIP) ja on käsitletav lihtsustatud arvena.

NIP number lihtsustatud arve kviitungil ja esitamisel JPK_V7-s

Kui arve väljastatakse eraisiku kviitungi alusel, näitab müüja seda JPK_V7 faili kirjeosas (väärtusi mõjutamata) tähisega FP. Selle konto tulu näidatakse aga kassaaruande alusel, mis tuleb faili kirjeosas märkida RO sümboliga. Kuna aga NIP kviitungit käsitletakse lihtsustatud arvena, tekib maksumaksjate seas kahtlus, kas selline müük tuleks JPK_V7-s standardarvena eraldada.

Rahandusministeerium märkis sellega seoses, et eristada tuleks kahte olukorda:

  1. kassaaparaadis väljastatud ostja NIP-ga (maksukohustuslasena identifitseerimisnumbriga) fiskaalne kviitung, mida loetakse lihtsustatud arveks või otse kassasse väljastatud arveks,
  2. väljaspool kassaaparaati väljastatud arve, kui kassas ei ole võimalik väljastada ostja maksukohustuslasena registreerimise numbriga fiskaalkviitungit.

Kui ostja NIP-kviitungile ei ole arvet väljastatud ja ostja arvab siiski käibemaksu maha, kuna kviitung vastab lihtsustatud arveks lugemise nõuetele, tekib ikkagi probleem sellise kviitungi lisamisega müüja käibemaksuarvestusse. Rahandusministri väljastatud selgituse kohaselt peaksid NIP kviitungeid väljastavad maksumaksjad alates 1. jaanuarist 2021 esitama need eraldi müügiarvetena ilma täiendava märgistuseta FP sümboliga (kviitungi arve) uues JPK_V7 failis. Sel juhul tuleb kassatulu konteerimise ajal vähendada kassaaruannet NIP-iga väljastatud kviitungite summa võrra. Lisaks hakkavad aktiivsed käibemaksukohustuslased sellise arve väljastamisel kasutama müügitehingu lisamärke, nt. GTU kood või teatud tüüpi tehingud, nt SW.

NIP (maksu identifitseerimisnumber) fskaalkviitungil wFirma süsteemis

Süsteemis wFirma.pl on võimalik kanda kviitungile NIP-number ja printida see välja valitud tüüpi fiskaalprinteritel, sh võrguprinteritel. Ostja NIP-i kviitungile lisamiseks peaks süsteemi kasutaja maksukviitungi väljastamisel vahekaardi TULUD »MÜÜK» NÄITUS »FISKAALKÄTEEMI kaudu tühistama valiku EI OLE TÖÖVÕTJA ja sisestama ostja andmed, sealhulgas tema NIP-i ja seejärel sisestage ülejäänud andmed ja salvestage kviitung koos selle printimisega.

Sellise ostja maksukohustuslase numbriga (NIP) kviitungi alusel saab süsteem väljastada kviitungi kohta arve, mis on võimalik läbi vahekaardi TULU »MÜÜK, kus väljastatud fiskaalne kviitung tuleks märkida nimekirja ja variant VÄLJAANDMINE» ARVE KÄTTE EEST.

Ostja andmed sisaldavad automaatselt ostja andmeid ja muid müügiandmeid, vastavalt eelnevalt väljastatud kviitungile. Lisaks märgitakse kviitungi väljastatud arve JPK_V7 faili kirjeosas FP sümboliga