Riiulitasu – kui kõlvatu konkurentsi tegu?

Teenus

Mõiste "riiulitasu" on tuttavam peamiselt kauplemiskeskkonnas, eriti poepidajate ja neid kaupa varustavate tarnijate seas. Kes ja mis eesmärgil selle sisse toob? Kas see on seaduslik? Meie vastame!

Riiulitasu - omadused

Riiulitasu on tuntud ka kui poe sissepääsutasu, mis määratleb selgelt selle olemuse. Selle nimetuse all on tasu või suur allahindlus, mida mõned kauplused (eriti suureformaadilised poed) nõuavad tarnijatelt vastutasuks oma toodete müügile toomise eest. Riiulitasuks nimetatakse seda harva – ettevõtjatevahelistes lepingutes ja kokkulepetes on see tavaliselt kirjas turundustasuna, turundusteenuste tasuna või promotsiooni- ja reklaamitasuna. Sellel pole aga enamasti tõega suurt pistmist – konkreetseid turundustegevusi müüja tavaliselt ette ei võta.

Oluline on see, et hetkel, kui tooted poele üle antakse, saavad need nende omanikuks, mistõttu ei ole tarnijal otsest huvi neid kaupluses reklaamida, vastupidi – reklaamitegevust sellises olukorras võtab pood ette ainult oma enda huvi. Seda tüüpi nimetus on seega täiesti põhjendamatu ja varjab riiulitasu tegelikku olemust.

Ebaausa konkurentsi vastu võitlemise seaduse sätted näitavad, milliseid tasusid võib kauplus tarnijalt nõuda. Mistahes põhjusel muude summade tasumise nõue on ettevõtja turulepääsu takistus, s.o kõlvatu konkurentsi tegu. Seda mainitakse eriti artiklis Art. 15:

Art. 15. 1. Kõlvatu konkurentsi tegu raskendab teiste ettevõtjate turulepääsu, eelkõige: (...)

4) kauba müügile võtmise eest muude tasude võtmine peale kommertsmarginaali (...).

Riiulitasu kui kõlvatu konkurentsi tegu

Sellest, et riiulitasu on kõlvatu konkurentsi tegu, annab tunnistust ka asjaolu, et poolte pakutavad teenused ei ole samaväärsed – raske on näidata, mille eest tarnija maksab, tasumata jätmine aga tõi kaasa lepingust taganemise. kaupluse lepingust. Nagu viitas Riigikohus 8. novembri 2013. a otsuses toimiku viide. SN I CSK 46/13, on kauba müügile võtmise tasu, välja arvatud kaubanduslik marginaal, art. 15 sek. aasta seaduse 1 punkt 4 ja on alusetult saadud tagasinõutava kasu allikas.

Tarnija, kes on vastavalt kaupluse nõudmistele tasunud riiulitasu, võib seetõttu nõuda raha tagastamist tsiviilseadustiku sätete alusel:

Artikkel 405. Kes ilma igasuguse seadusliku aluseta on saanud varalise hüve teise isiku kulul, on kohustatud mitterahalise hüve üle andma ja kui see ei olnud võimalik, siis tagastama selle väärtuse.

Oluline on see, et tarnija võib nõuda tasutud summa tagastamist ka siis, kui kauplus korraldab tarnitud kauba reklaami – nagu juba mainitud, ei too selline tegevus tarnijale otsest kasu, mistõttu on majandussuhe ühepoolne. Tarnija võib tsiviilkohtus nõuda kahju hüvitamist ka juhul, kui riiulitasu maksmise vajadus või muud sellega seotud asjaolud põhjustasid tema kahju vastavalt art. Tsiviilseadustiku artikkel 415, öeldes, et kes on teisele isikule kahju tekitanud, on kohustatud selle parandama.

Samuti ei tasu unustada, et riiulitasu on kõlvatu konkurentsi tegu – ka sellel põhjusel võivad müüjat tabada tagajärjed. Selle üksuse nõuded, kelle huve on rikutud, on märgitud art. kõlvatu konkurentsi tõkestamise seaduse § 18:

Art 18. 1. Ettevõtja, kelle huve on ohustatud või rikutud, võib kõlvatu konkurentsi korral nõuda:

1) hoiduma õigusvastastest tegudest;
2) keelatud tegevuse tagajärgede kõrvaldamine;
3) sobiva sisuga ja vormis üksik- või mitmikdeklaratsiooni esitamine;
4) tekitatud kahju heastamine üldistel tingimustel;
5) üldistel tingimustel põhjendamatute soodustuste väljastamine;
6) Poola kultuuri toetamise või rahvusliku pärandi kaitsega seotud konkreetse sotsiaalse eesmärgi täitmiseks sobiva rahasumma väljamõistmine – kui süüdi oli kõlvatu konkurentsi tegu.

2. Kohus võib õigustatud poole taotlusel otsustada ka toodete, nende pakendite, reklaammaterjalide ja muude kõlvatu konkurentsi teo toimepanemisega otseselt seotud asjade üle. Eelkõige võib kohus anda korralduse nende hävitamiseks või hüvitamiseks.

Nagu näha, on hankija õigused üsna laiaulatuslikud ja annavad talle palju võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, seda enam, et riiulitasu sissenõudmiseks võib hagi esitada ka üleriigiline või piirkondlik organisatsioon, mille põhikirjaline eesmärk on kaitsta ettevõtjate huve.

Eelnimetatud pealkirja all olevad nõuded aeguvad 3 aasta pärast, samas kui müüja riiulitasu puudutavate õiguste teostamiseks tehtud menetlustoimingud katkestavad aegumistähtaja.