Töö haiguslehe päeval

Teenus

Võib tekkida olukord, kus tööl olnud töötaja esitab haiguslehe, mis katab tema tööpäeva. Kas ta peaks sellisel juhul saama töötasu töötatud aja eest või haigusraha või haigushüvitist? Kuidas on olukord, kui töötaja oli vaid osa päevast tööl ja läks siis arsti juurde?

Terve päev töö ja selleks päevaks haigusleht

Päeva eest, mil töötaja ei saanud töötada, kuid tegi siiski tööd täistööajaga, on tal õigus saada töötasu. Sellise päeva eest ei saa töötaja haigusraha ega haigushüvitist hoolimata sellest, et pärast töö lõppu väljastatud arstitõend katab ka selle päeva. Töötajal on õigus tehtud töö eest tasule, millest töötaja ei saa loobuda. Seetõttu peaks töötaja, kes töötas terve päeva temale kehtiva tööajanormi kohaselt ja läks samal ajal pärast selle täitmist arsti juurde, saama töötasu töötatud aja eest, mitte haigus- või haigushüvitist. Haigushüvitist ei maksta töövõimetusperioodide eest, mille jooksul on kindlustatul õigus saada tasu vastavalt töötasusätetele. Töövõimetusaja tasu tuleks määrata ainult selle perioodi eest, mil töötaja tegelikult haiguse tõttu töölt puudus.

Näide 1.

Töötaja töötas 14. septembril terve päeva ning pärast tööpäeva halba enesetunnet pöördus ta 14. septembrist 25. septembrini haiguslehe väljastanud arsti juurde. 14. septembri eest peaks töötaja saama tehtud töö eest tasu, haigusraha aga alles 15. septembrist.

Sel juhul ei arvestata esimest töövõimetuspäeva hüvitise perioodi sisse.

Töötaja dokumentatsioonile võib lisada kättetoimetamiskirja, milles selgitatakse põhjust, miks töötaja sai ühe haiguspuhkuse päeva eest töö eest tasu, mitte haigushüvitist.

Osa päevast töötamine ja haigusleht selleks päevaks

Arst, kes väljastab töötajale haiguslehe haiguse tõttu, otsustab, et ta ei saa antud päeval töötada. Seetõttu ei saa järeldada, et töötaja ei saanud töötada vaid mõne tunni. Vastavalt kehtivatele määrustele makstakse haigushüvitist töötaja haiguspäevade eest. Tunni kaupa haigushüvitist maksta ei saa – nagu tööaja töötasu puhul.

Kui töötaja töötas osa päevast ja sai seejärel selle päeva eest haiguslehe, on tal õigus haigushüvitisele või haigusrahale ainult siis, kui talle maksti tasu ainult töötatud päeva eest. Kui aga töötaja sai töötasu kogu päeva eest, hoolimata sellest, et ta on töötanud vaid paar tundi tema suhtes kehtivast kaheksatunnisest normist, ei ole tal õigust saada muid haigushüvitisi ja see päev ei ole loetakse haiguse tõttu töövõimetuse päevaks. Seetõttu ei arvestata seda hüvitise perioodi sisse. Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Seega, kui töötaja saab tasu ainult töötatud tundide eest, siis selle päeva eest on tal õigus ka haigushüvitisele või haigusrahale. Kui aga töötasu makstakse terve tööpäeva eest, tuleks haigushüvitist maksta alles järgmisel päeval.

Näide 2.

Töötaja läks arsti juurde 1. septembril kell 11.00 peale 4 tundi töötamist. Haigusest tingitud töövõimetuse tõttu sai ta ZUS e-ZLA-st arstitõendi ajavahemikuks 1. september kuni 7. september (7 päeva).

Tööandja maksis välja:

  • 1. septembril töötatud 4 tunni töötasu, mis arvutatakse vastavalt töötaja sellel kuul kehtivale töötasumäärale,
  • haigushüvitis perioodi 1. september kuni 7. september (varem oli töötaja aasta jooksul haige 33 päeva, mille eest sai haigusraha).

Kokkuvõttes sõltub see, kas töötaja saab haiguslehega kaetud tööpäeva eest töötasu või haigushüvitist, sellest, kas tööandja on teatud päeva eest arvestanud põhipalka.