Ennetähtaegne arve ja tarnest loobumine - tähtaegade seadmine

Veebisait

Ettevõtjatevahelist käivet kinnitav alusdokument on arve. Käibemaksuseaduse sätetes on märgitud erinevad kuupäevad, millal sellise arve võib väljastada. Olukord, kus ennetähtaegne arve väljastati ja tarnest loobumisest teatati hiljem, ei ole tavapärane. Käesolevas artiklis vaatleme, mis juhtuks, kui müüja esitas esmalt arve ja sai hiljem teada, et kaupa ei tarnitud.

Millal on kauba kohaletoimetamine?

Arve väljastamise kohustuse määrab kauba üleandmise kuupäev. Seetõttu on oluline kindlaks teha, millal võime seda isegi toimunuks lugeda.

Vastavalt Art. 7 sek. Käibemaksuseaduse 1 kohaselt tuleks tasulise kauba kättetoimetamise all mõista kauba omanikuna käsutamise õiguse üleminekut. Esitatud definitsioon on oma olemuselt üldine, kuid väljakujunenud seisukoha kohaselt puudutab see säte kauba tegelikku käsutamise võimalust, mitte kauba omandiõiguse üleminekut juriidilises mõttes. Maksumaksjatel tuleb kauba üleandmise hetke määramisel arvestada, et võtmetähtsusega asjaolu on asja üle praktilise kontrolli üleminek, mis toimub kauba üleandmise hetkel. Kirjeldatud õigus käsutada kaupa omanikuna on määratletud kui majanduslik suveräänsus ja seda tuleks eristada juriidilisest suveräänsusest.

Näide 1.

30. aprillil sõlmis ettevõtja kauba müügilepingu. Ostja võttis need kaubad müüja laost ära 7. mail. Kuigi omandiõigus läks õiguspäraselt üle lepingu allkirjastamise kuupäeval, siis käibemaksu alusel anti kaup üle väljastamise kuupäeval, s.o 7. mail.

Näide 2.

Ostja tellis kauba müüjalt 15. juunil. Müüja andis kauba ostjale oma transpordivahendiga üle 1. juulil. Sellises olukorras ei oma tellimuse esitamise või kauba broneerimise kuupäev kauba kohaletoimetamise aja määramisel tähtsust. Arvesse läheb päev, mil kaup reaalselt käsutusse antakse, mis toimus 1. juulil. Käibemaksu osas määrab kauba üleandmise hetke asja üle majandusliku omandi ülemineku kuupäev, s.o kauba üleandmise kuupäev.

Ennetähtaegne arve ja tarnimisest loobumine - tähtaegu reguleerivad sätted

Nüüd, kui teame, kuidas teha kindlaks, millal kaup tarniti, võime viidata arve esitamise ajastust reguleerivatele reeglitele.

Vastavalt Art. 106i lõik. KMS 1 kohaselt väljastatakse arve hiljemalt kauba üleandmise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval. Veelgi enam, vastavalt Art. 106i lõik. Seaduse 7 kohaselt ei või arveid väljastada varem kui 30 päeva enne:

  1. kauba kohaletoimetamine või teenuse osutamine;
  2. enne kauba kohaletoimetamist või teenuse osutamist kogu makse või selle osa vastuvõtmine.

Seetõttu määratlevad ülaltoodud regulatsioonid tähtaja, mille jooksul on lubatud väljastada müüki tõendav arve. Fookuspunktiks on kättetoimetamise päev ning arve võib väljastada mitte varem kui 30 päeva enne tarnet ja hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Seega, kui me räägime ennetähtaegsest arvest, siis on tegemist olukorraga, kus selline dokument koostatakse 30 päeva enne tarnimist. Aga mis siis, kui müüja esitab enneaegselt arve ja kaupa ei tarnita?

Näide 3.

5. juunil sai müüja laos oleva kauba tellimuse. Ta leppis kokku, et ostja tuleb temalt järgi 25. juunil. 5. juunil väljastas ta arve, millel oli kauba üleandmise kuupäevaks märgitud 25. juuni. Ostja tuli kaubale laost järele aga alles 10. juulil.

Meie senise kokkuleppe kohaselt saab kauba kohaletoimetamise kuupäevaks 10. juuli. Sellest tulenevalt ületab 5. juunil väljastatud arve Art.-s toodud 30-päevase tähtaja. 106i lõik. 7 käibemaksuseaduse. Maksuameti seisukoha järgi tuleks sellisel juhul väljastada parandusarve.

Vastavalt Art. 106j lõige. Seaduse 1 punkt 5, kui pärast arve väljastamist tõsteti hinda või leiti viga hinnas, määras, maksusummas või mõnes muus arve kirjes, väljastab maksumaksja korrigeeriva arve. Sel juhul tundub kõige turvalisem lahendus nulliga korrigeeriva arve väljastamine arvele alates 5. juunist. Seejärel, kuna kaup tarniti 10. juulil, on maksumaksjal aega kuni 15. augustini väljastada müüki tõendav arve.

Vastasel juhul on maksumaksjal oht tunnistada, et on väljastatud tühi arve, mis vastavalt Art. Käibemaksuseaduse § 108 kohustab maksu tasuma.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Sellist seisukohta esitab muu hulgas Riigi maksuteabe direktor 6. novembri 2017. aasta tõlgenduses, nr 0111-KDIB3-2.4012.400.2017.2.MD:

„Juhtumi asjaoludest nähtub, et Taotleja väljastab arved – dokumentaalselt tasumisele kuuluva makse kogusumma või osa sellest – varem kui 30 päeva enne makse laekumist. Seega ülalmainitud arveid tuleks lugeda väljastatud artikliga vastuolus olevaks. 106i lõik.7 KMS punkt 2, kuna Taotleja ei ole seda makset (tervilikult või osaliselt) saanud 30 päeva jooksul alates arve väljastamise päevast.

Kõnealusel juhul viidi arved seaduslikku ringlusse nende töövõtjatele üleandmisega, mistõttu on taotlejal võimalus, lähtudes art. 106j lõige. KMS 1 punkt 5, korrigeeriva arve väljastamine maksubaasi ja maksusumma ulatuses (st need kirjed "nullimaks").

Olukorras, kus Taotleja ei paranda Art.-i rikkudes väljastatud arveid. 106i lõik. KMS 7 punkt 2, on kohustatud tasuma seal märgitud maksu (käibemaksuseaduse art 108 lg 1 alusel) - sõltumata arve ebaõige väljastamise põhjusest ". Ennetähtaegse arve väljastamisel ja kauba tegelikku tarnimist ei ole lõpetatud, peaks maksumaksja väljastama korrigeeriva arve ning lähtestama maksubaasi ja käibemaksu summa. Meie artiklit kokku võttes tuleb esmalt välja tuua, et müüja peab oskama õigesti määrata kauba kohaletoimetamise päeva, sest tema määrab kuupäevad, millal võib seda müüki dokumenteeriva arve väljastada. Kui meil on tegemist olukorraga, kus väljastatakse ennetähtaegne arve ja teatatakse tarnest loobumisest, peab müüja meeles pidama parandusarve väljastamist. Vastasel juhul on oht tuvastada, et ennetähtaegne arve on tühi arve.