Sponsorlepingu arveldamine tulumaksu ja käibemaksu alusel

Teenistusmaksu

Äritegevusega tegelevad maksumaksjad sõlmivad erinevat tüüpi lepinguid. Poola õiguses kehtiva lepinguvabaduse tõttu on võimalike kohustuste kataloog väga lai. Lisaks tsiviilseadustikus kirjeldatud tüüpilistele lepingutele võivad ettevõtjad sõlmida ka nimeta lepinguid. Üks selline juhtum on sponsorleping. Alljärgnevas analüüsis on välja toodud, milline on sponsorlepingu arveldus tulumaksu ja käibemaksu osas.

Sponsorleping – omadused

Nagu sissejuhatuses märgitud, on sponsorlus nimetu leping, mis ei ole seadusega reguleeritud ja toimib majanduspraktika alusel. Selle olemus on tasuline teenus, mida sponsor osutab teisele (sponseeritavale) üksusele, mille eest vastutasuks on sponsor kohustatud reklaamima ja reklaamima sponsorit või tema tooteid (vastavalt kaupu või teenuseid) ning teavitama sponsorlusest ja sponsor.

Enne kui läheme sügavamasse analüüsi, tasub esile tõsta sponsorlepingu ja annetuslepingu erinevust. Kuigi need võivad esmapilgul tunduda sarnased, tuleks selgelt viidata, et sponsoreeritud sponsorluse korral osutab sponsor sponsorile reklaamiteenust ja saab vastutasuks tasu – kas rahas või muus vormis. hüved (kaubad, teenused, õigused). Sellest tulenevalt on meil tegemist kahe lepingupoole pakkumisega. Annetuse puhul on aga kohustatud seda tasuta ja oma vara arvelt andma vaid üks osapool.

Kuna sponsorlepingu puhul on tegemist teatud teenuste osutamisega mõlema poole poolt, siis võib järeldada, et tegemist on vahetuslepinguga, mida iseloomustab hüvede võrdväärsus. Sellel funktsioonil on maksuseaduste kohaselt teatud tagajärjed.

Sponsorlepingu ja tulumaksu arveldamine

Kaaludes sponsorlepingu sõlmimist sponsori enda poolt, tuleb märkida, et sellega seoses tehtud kulutused võib liigitada maksusoodustusega kuludeks. See põhimõte kehtib seni, kuni sponsorleping on seotud teostatava äritegevusega, mille all tuleb eelkõige mõista sponsoreeritava ettevõtja reklaamimise kõiki vorme.

Samuti ei võta maksuhaldur olematuks maksumaksja õigust arvata sponsorkulud maksuotsuste kuludesse. Seda väitis muu hulgas Poznańi maksukoja direktor 24. detsembri 2008. aasta tõlgenduses, nr ILPB3 / 423-654 / 08-4 / MC:
"Eeltoodut silmas pidades tuleb arvestada, et rallimeeskonna poolt Seltsile tasu eest osutatav reklaamiteenus on Seltsi jaoks maksudest mahaarvatav kulu. Tuleb aga märkida, et kuna leping 2010.a. küsimus on sponsoreerimine, sellega seotud kulud on vaid maksust mahaarvatav kulu.nõuetekohase sponsorluse korral kuni sponsori reklaami hinnale võrdväärse summani ehk sponsoreeritava poolt pakutava reklaamiteenuse väärtuseni. "

Samamoodi väidab Katowice maksukoja direktor oma 4. veebruari 2008. aasta individuaalses otsuses (IBPB3 / 423-229 / 07 / JS): „(...) ka juhul, kui sponsor kinkib sponsoreeritavale osapoolele kauba (nt T-särgid, kingad, joogid jne), ainult pakutava kauba väärtus, mis on võrdne kauba eest makstava hinnaga. sponsorreklaami, võib lugeda maksust mahaarvatavaks kuluks tingimusel, et see on dokumenteeritud sponsori poolt väljastatud reklaamiteenuste müügiarvega (arvega). Olukorras, kus sponsor ei ole väljastamiseks volitatud isik Käibemaksuarved (arved), tsiviilõiguslik sponsorleping võib olla aluseks tehtud kulude arvestamisel maksusoodustusega kuludena arved (arved) või muud tõendid, mis tõendavad näidatud reklaamiteenuste osutamist - "sponsorlusega" seotud kulud määratletud kui sobimatut sponsorlust käsitletakse täielikult annetusena.

Esitatud kirjadest on välja toodud veel üks oluline reegel, mis võimaldab ettevõtjatel sponsorlepingu maksukuludes arveldada. Noh, kulud sisaldavad ainult kulude summat, mis vastab sponsoreeritud osapoole pakutavate reklaamiteenuste mahule. Kui sponsori kulud on suuremad kui sponsori poolt talle ette nähtud hüvitised, tuleks nende ülejääki lugeda annetuseks, mis vastavalt Art. 23 sek. TuMS-i seaduse 1 punkt 11 ei saa kujutada endast mahaarvatavaid kulusid.

Sponsorlepingu arveldamine käibemaksu valguses

Käibemaksuseadus ei sisalda sponsorlepingu maksuarveldusega seonduvaid erisätteid, mis tähendab, et sel juhul tuleks lähtuda seaduses kirjeldatud üldpõhimõtetest.

Järelikult, kui sponsor annab teatud kauba sponsoreeritavale isikule üle, on tegemist nende kaupade maksustatava tarnega. Tuleb veel kord rõhutada, et selline tarne on tasuline, sest sponsoreeritav osutab vastutasuks samaväärset teenust.

Tulenevalt asjaolust, et tarnitud kaup on seotud teostatava majandustegevusega, võib sponsor kauba ostmiseks tehtud kulutuste arvelt maha arvata kauba hinnas sisalduva sisendkäibemaksu.

Teisest küljest pakub sponsoreeritav isik sponsorile reklaamiteenust. Sellest tulenevalt, kui tegu on aktiivse käibemaksukohustuslasega, siis ta teostab tasulist teenust, mis tuleb maksustada ja dokumenteerida arvega. Selles teenuses sisalduv käibemaks on sponsori jaoks mahaarvatav sisendmaks. Valdavad aga olukorrad, kus sponsoreeritav isik ei ole käibemaksukohustuslane, mille puhul ta ei saa reklaamiteenuste eest arvet väljastada, mis tähendab, et sponsorilt sisendkäibemaksu ei võeta.