Rämpspost – kuidas kaitsta end soovimatu sisu eest?

Teenindustegevus

Elektrooniliste teenuste osutamise seaduse alusel on rämpspost määratletud füüsilisest isikust adressaadile elektroonilise side, eelkõige e-posti teel adresseeritud soovimatu äriteave. Paljud meist näevad seda massipostitusena, mida me üldse ei oota. Valdav osa saadetavast rämpspostist on kommertssisu, st kõikvõimalikud toodete või teenuste müügipakkumised. Rämpsposti võivad tekitada ka erakonnad, usuliidud või avalik-õiguslikud organisatsioonid, kelle peamine eesmärk on lasta võimalikult paljudel inimestel oma tegevusest teada saada.

Samuti võib rämpspost olla kasutajale väga ohtlik, kuna sageli on rämpspost küberkurjategijate ebaseadusliku tegevuse üks etappe. Sellesse kategooriasse kuuluvad e-kirjad nõuavad, et adressaat saadaks sageli tema isikuandmeid sisaldava vastussõnumi, klõpsaks õigesti koostatud lingil või käivitaks manuse, mis installib pahavara, mis võimaldab kasutaja kohta teavet koguda. Kuidas siis end selle eest kaitsta?

Kuidas rämpsposti saatjad rämpsposti saadavad?

Selleks, et teada saada, kuidas end selle soovimatu nähtuse eest kaitsta, peate mõistma, kuidas rikkumiste toimepanijad tegutsevad. Kõige olulisem etapp soovimatu äriteabe saatmise vallas on andmebaasi loomine inimestest, kellele see adresseeritakse. Rämpsposti saatjad teevad seda mitmel erineval viisil. Populaarne on kasutada Internetist otsivaid roboteid, et leida avaldatud e-posti aadresse, nt sotsiaalvõrgustikes või teadetetahvlitel. Ettevõtte arvutisüsteemi sissemurdmist seostatakse sageli aadresside andmebaaside vargustega, mis seejärel mustal turul maha müüakse. Samuti on võimalik legaalselt osta e-posti aadresside andmebaase. Tavaliselt luuakse need teenuseid pakkuvates portaalides, millele juurdepääs sõltub e-posti aadressi sisestamisest. Seega, nagu näha, ei pea rämpsposti saatmisega vaeva nägema.

Rämpspost – kuidas meili kasutajad end kaitsevad?

On tõsi, et miski ei päästa meid rämpsposti eest rohkem kui meie enda ettevaatlikkus. Oma privaatsuse kaitsmiseks peaksime edastama e-posti aadresse ainult usaldusväärsetele saatjatele. Privaatselt e-posti aadressilt sõnumi saatmise asemel kasutage veebisaidil olevaid kontaktivorme. Rämpsposti vältimiseks on hea lahendus luua ka lisaaadress selle avalikustamiseks veebis – nt jututubades või veebipoodides. Aadressi peitmine suhtlusvõrgustike lehtedel toimib samamoodi. Erinevatesse ajaveebidesse, foorumitesse või veebisaitidele sisselogimisel kasutatava e-posti aadressi saab kodeerida, sisestades aadressi e-posti aadresse otsivatele robotitele arusaamatul viisil – nt jankowalkski.małpa.domena.pl. või seda pildi kujul näidates.

Soovitav on kasutada rämpspostivastaseid filtreid, mitte vastata rämpspostisõnumitele, mitte avada e-kirjades reklaamlinke ning saata sõnumeid mitmele inimesele kasutades võimalust "peidetud sõnum". Enne nupu "Nõustun" klõpsamist peaksite hoolikalt läbi lugema igat tüüpi lepingud, määrused ja andma nõusoleku andmete töötlemiseks ainult nende sätete alusel. Samuti on soovitatav kasutada programme, mis kaitsevad teie arvutit soovimatute e-kirjade saatmise eest. Need programmid on sageli veebis tasuta saadaval.

Rämpspost ja õiguskaitse

Soovimatu äriteabe saatmine rikub põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu on Poola õigussüsteemis mitmeid eeskirju, mis kaitsevad meid rämpsposti eest:

  • 18. juuli 2015. a elektrooniliste teenuste osutamise seadus keelab soovimatu äriteabe saatmise. Samas näeb seadus ette, et äriteave loetakse tellituks, kui saaja on andnud nõusoleku sellise teabe saamiseks, eelkõige on esitanud selleks e-kirja, milles ta tuvastab (artikli 10 lõige 2). . Seetõttu on äriteabe saatmiseks vajalik kliendi eelnev ja selgesõnaline nõusolek,

  • 16. aprilli 1993. aasta seadus kõlvatu konkurentsi vastu võitlemise kohta; artikli sisust. 16 sek. 1 punkt 5 võib järeldada, et rämpspost on koormav reklaam, mis on adressaatidele vastu nende tahtmist peale surutud,

  • 23. augusti 2007. aasta seadus ebaausate turutavade vastu võitlemise kohta; kooskõlas Art. 9 punkti 3 kohaselt on agressiivne turupraktika selline, mis on koormav ja ei ole põhjustatud tarbija tegevusest või tegevusetusest, mis ajendab telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi teel tooteid ostma, välja arvatud lepinguliste kohustuste täitmisel, kohaldatavate eeskirjadega lubatud ulatuses ,

  • 16. veebruari 2007. a konkurentsi- ja tarbijakaitseseaduse alusel võib rämpspostitamist käsitleda tarbijate kollektiivseid huve rikkuva tegevusena,

  • ka 29. augusti 1997. a isikuandmete kaitse seadus lubab isikuandmeid töödelda ainult siis, kui andmesubjekt annab selleks nõusoleku,

  • rämpspostitajad ei järgi 2. juuli 2004. a majandustegevuse vabaduse seaduse sätteid, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud igas kommertssõnumis esitama pakkumises vähemalt järgmised andmed: ettevõtja ettevõte; maksukohustuslasena registreerimisnumber (NIP); ettevõtja registrijärgne asukoht ja aadress,

  • 30. mai 2014. a tarbijaõiguste seadusega muudeti lõike sisu 1.Art. Telekommunikatsiooniseaduse artikkel 172, mis sai järgmise sõnastuse:

Telekommunikatsiooni lõppseadmeid ja automaatseid helistamissüsteeme on keelatud kasutada otseturunduse eesmärgil, välja arvatud juhul, kui tellija või lõppkasutaja on andnud selleks eelneva nõusoleku.

Mõnedel ülalnimetatud seadustel on soovimatu kommertsteabe (nt rämpsposti) saatmise keelu rikkumisel tõsised tagajärjed (peamiselt rahalised). Telekommunikatsiooniseaduse seaduse art. 209 näeb ette rahalise karistuse, mille elektroonilise side ameti president määrab haldusotsusega nõusoleku saamise kohustuse täitmata jätmise eest. Trahvi suurus võib olla kuni 3% karistatava eelmisel kalendriaastal teenitud tulust. Elektrooniliste teenuste osutamise seaduse kohaselt on rämpspostitus kuritegu, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 5000 Poola zlotti. Rikkumise korral võib Konkurentsi- ja Tarbijakaitseameti president teha asjakohase haldusotsuse, millega tunnistatakse tava tarbijate kollektiivseid huve rikkuvaks, ja käskida see lõpetada. Otsuses võib ameti juhataja määrata meetmed tarbijate kollektiivsete huvide rikkumise jätkuvate tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja korraldusi ei täida, võib Konkurentsi- ja Tarbijakaitseameti president määrata rahatrahvi kuni 10% trahvi määramise aastale eelnenud aruandeaasta tulust.