Pidevate teenuste pakkumine ja nõuetekohane arvete esitamine

Teenistusmaksu

2014. aasta jaanuari alguses toimunud käibemaksuseaduse muudatus ei mõjutanud mitte ainult kauba- ja teenusemaksus maksukohustuse tekkimise hetke, vaid ka arvete esitamise küsimust. Detsembri lõpus jõustus rahandusministri määrus, mis käsitleb mh. arvete väljastamisest ning oluline osa arvete esitamise sätetest on nüüdsest otse käibemaksuseaduses. Oluline on see, et üleantud regulatsioonid hõlmavad ka pidevate teenuste osutamist puudutavaid eeskirju. Vaata, kuidas näeb välja pidevate teenuste osutamine kehtivatest määrustest.

Pideva teenuse osutamine ja käibemaksuseadus

Pidevate teenuste osutamine on väga levinud. Mis need siis on? Muudetud käibemaksuseaduses ei ole sarnaselt varasematele sätetele täpselt määratletud seda liiki teenuste olemust ega tõlgendamisviisi, vaid piirdutakse vaid lausega „pidevalt osutatavad teenused“. Seadusliku määratluse puudumise kontekstis tuleks selle mõiste mõistmiseks viidata keelelisele tõlgendusele (vt allpool olevat kasti).

Tähelepanu!

Katowice maksukoja direktor püüdis määratleda pideva iseloomuga teenuseid 2. juuli 2012. aasta individuaalses tõlgenduses (IBPP4 / 443-159 / 12 / PK), märkides: "Poola keele sõnaraamatus toimetanud J. Szymczak (PWN, Varssavi 1989), seda sõna defineeriti kui >> juhtuma, toimuma lakkamatult, jätkuma pidevalt, lakkamatult; lakkamatu, lakkamatu, pidevalt korduv, pidev <> ruumis jätkuv, ilma lünkadeta, lünkadeta << ”.

Eeltoodust järeldub, et pideva iseloomuga müük on müük, mis toimub pidevalt, pidevalt, katkestusteta jne vesi, elektrivarustus või rent, rent, laoruum - mis ei tähenda, et muid teenuseid ei saaks pidevalt osutada .

Eeltoodud seisukoha põhjal võib järeldada, et pideva teenuse tunnuseks on sõlmitud lepingu sisule vastavaid toiminguid tegema kohustatud isiku pidev käitumine. Oluline on, et see juhtus korduvalt perioodil, mille kohta see sõlmiti, ja et ei olnud võimalik eristada selle üksikuid etappe, st kindlaks teha, mis hetkel antud osa esitatakse.

Pidevat teenust tõendav arve

Pidevate teenuste müüki dokumenteeriva arve väljastamise hetke puhul on oluline kindlaks teha, millal nende eest maksukohustust kajastada. Vastavalt üldreeglile, mis tuleneb Art. 19a lõige. KMS 1 kohaselt tekib see kauba üleandmise või teenuse osutamise ajal. Lõikes 3 seevastu lisas seadusandja selgituse selle kohta, millal võib teenuseid lugeda osutatuks (vt allpool olevat kasti).

Art 19a s. 3

„Teenus, mille osutamisega seoses on kehtestatud järjestikused makse- või arvelduspäevad, loetakse osutatuks iga perioodi lõpus, millega need maksed või arveldused on seotud, kuni selle teenuse osutamise lõpuni.

Pidevalt kauem kui üks aasta osutatav teenus, mille konkreetsel aastal osutamise tõttu ei möödu makse- või arveldustähtaeg, loetakse osutatuks iga maksuaasta lõpus kuni maksustamisaastani. selle teenuse osutamine on lõpetatud."

Eelnimetatud sättest tuleneb, et kui pidevat teenust osutatakse igakuistel arveldusperioodidel, siis maksukohustus tekib iga järgneva kuu viimasel päeval. Erandiks sellest reeglist on tasumisele kuuluva summa täieliku või osalise makse laekumine enne teenuse osutamist.

Tulles tagasi pideva teenuse osutamist dokumenteerivate arvete väljastamise küsimuse juurde, tuleb märkida, et Art. Käibemaksuseaduse § 106i. Sel juhul tuleks arve väljastada hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval. Sama tuleks teha ka siis, kui kogu makse või osa sellest laekub ostjalt enne teenuse osutamist.

Näide 1.

Ettevõtja osutab teisele ettevõttele tehnilise toe iseloomuga IT-teenuseid. Poolte vahel sõlmitud lepingus oli ette nähtud, et tasumine toimub igakuiste arveldusperioodidena. Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt peaks maksumaksja jaanuaris osutatud teenuste eest arve väljastama hiljemalt 15. veebruariks, sest maksukohustus tekib 31. jaanuaril.

Oluline on see, et seaduses on arve väljastamiseks ette nähtud ka suhteliselt pikk ajavahemik - see võib toimuda isegi 30 päeva enne teenuse osutamist või makse täielikku või osalist laekumist. See piirang ei kehti aga olukordadele, kus koostatud dokument sisaldab teavet sellega seotud arvestusperioodi kohta. Sel juhul võib maksumaksja esitada arve ette ka rohkem kui märgitud 30 päeva.

Näide 2.

Ettevõtja on sõlminud tootmisettevõttega turundusteenuse osutamise lepingu, milles on reserveeritud igakuised arveldusperioodid. Iga kord väljastatavad arved sisaldavad teavet arveldusperioodide kohta, millega makse on seotud. See tähendab, et maksumaksjal on õigus esitada arve veebruaris, nt 20. jaanuaril (s.o. eeskirjas vahetult märgitud 30-päevase perioodi ületamisel) osutatud teenuste eest, sest maksukohustus tekib 28. veebruaril.

Teenuse kuupäev on müügikuupäev

Määruste kohaselt peaksid arved sisaldama muu hulgas väljaandmise kuupäev ja müügikuupäev, st tarne või teenuse osutamine (või makse laekumine), kui see erineb dokumendi väljaandmise kuupäevast. Tuleb rõhutada, et kui arve on väljastatud muul kuupäeval kui teenuse osutamise kuupäeval, mis võeti vastu iga kuu lõpus, siis tuleb arvelduseks märkida selle kuu (kvartaalse arvelduse korral kvartali) viimane päev. müügikuupäev.

Oluline on asjaolu, et 28. märtsi 2011. aasta määrus muu hulgas arvete väljastamine lõppes 2013. aasta lõpus, maksumaksjatel kadus võimalus näidata jätkuteenuste osutamist tõendavatel arvetel ainult müügikuud ja -aastat. Sellisel viisil arvete edasine väljastamine võib maksuhalduri poolt kahtluse alla seada, kuna kehtivad käibemaksuseaduse sätted sellist võimalust ette ei näe.