Kindlustus – valitud probleemid

Teenus

Sotsiaalkindlustus hõlmab pensioni-, invaliidsus-, haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust. Töötajale kehtib selline kindlustus alates töösuhte tekkimise päevast kuni töösuhte lõppemiseni. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus sõltub töötajaga sõlmitud lepingu liigist. Võimalik on palgata töötaja korraga mitme tööandja juures või sõlmida töötajaga mitu erinevat lepingut. Siis nn kindlustusnimetuste kokkulangevus.

Töölepingu ja käsunduslepingu sõlmimine ühe tööandjaga

Tööandja, kes võtab töötaja tööle töösuhte alusel, võib sõlmida selle töötajaga täiendavalt käsunduslepingu. Sel juhul kuulub töötaja sotsiaalkindlustusele ainult töölepingu alusel. Käsunduslepingu alusel tööle võetud töötajast ei pea sotsiaalkindlustusametisse teatama. Sissemaksete suuruse aluseks on töölepingust ja käsunduslepingust saadav tulu.

Teisiti on olukord siis, kui töötaja juhib lisaks oma äri. Sel juhul on töötaja töölepingu ja käsunduslepingu alusel kindlustatud. Tegevusest tulenev kohustuslik sotsiaalkindlustus sõltub ainult igakuise sissemaksete arvestamise baasi suurusest. Kui töösuhte ja käsunduslepingu järgse sotsiaalmaksu arvestamise alus kuus on madalam töötasu alammäärast, on sotsiaalkindlustus mittepõllumajandusliku ettevõtluse puhul kohustuslik. Kui see baas on võrdne miinimumpalgaga või sellest kõrgem, on sotsiaalkindlustus ettevõtte juhtimiseks vabatahtlik.

Kui käsunduslepingu sõlmib tööandjaga vanadus- või töövõimetuspensionile õigustatud isik, käsitletakse seda sotsiaalkindlustuse valdkonna töölepinguna. See tähendab, et isik, kellel on kindlaksmääratud õigus vanadus- ja töövõimetuspensionile ning kes teeb oma tööandja juures käsunduslepingu alusel tööd, on töösuhte ja käsunduslepingu alusel kohustuslikult sotsiaalkindlustusele.

 

Töölepingu ja konkreetse tööülesande lepingu sõlmimine ühe tööandjaga

Kui töölepingu alusel töötav töötaja sõlmib tööandjaga konkreetse konkreetse töölepingu, kuulub ta töölepingu alusel kohustuslikult sotsiaalkindlustusele. Konkreetsest töölepingust saadavat tulu käsitletakse samamoodi nagu töölepingust saadavat tulu.

Kui see töötaja ajab ka oma ettevõtet, on ta töölepingu ja konkreetse töölepingu alusel kohustuslikult sotsiaalkindlustuse all. Kindlustuskohustus sõltub igakuise kindlustusmakse baasi suurusest. Kui töölepingu ja konkreetse konkreetse töölepingu järgsete sissemaksete arvestamise alus kuus on madalam töötasu alammäärast, on teostatava tegevuse kindlustus kohustuslik. Kui see baas on võrdne miinimumpalgaga või sellest kõrgem, on vanadus- ja töövõimetuspensioni kindlustus tehtud ettevõtluse tõttu vabatahtlik.

Käsundileping ja rasedus- ja sünnituspuhkus või lapsehoolduspuhkus

Isik, kes täidab käsunduslepingut ja saab samal ajal sünnitoetust, on toetuse saamiseks kohustuslikult vanadus- ja töövõimetuspensionikindlustusele. Käsundilepingu alusel võib ta vanadus- ja töövõimetuspensionikindlustusega liituda vabatahtlikult.

Lapsehoolduspuhkusel viibiv ja samal ajal käsunduslepingut täitev isik on käsunduslepingu alusel kohustusliku sotsiaalkindlustuse all. Sellel isikul ei ole lapsehoolduspuhkusel viibimise eest kindlustust. Sel juhul ei ole vahet, kas käsundusleping on sõlmitud sinu enda tööandjaga või mõne muu tööandjaga kui sinu enda tööandja.

Tasustamata puhkus ja sotsiaalkindlustus

Töölepingu alusel töötav töötaja, kes on palgata puhkusel, ei kuulu palgata puhkuse ajal sotsiaalkindlustusele. Töövõtjana kehtib sotsiaalkindlustus, kes on palgata puhkusel ja töötab käsunduslepingu alusel. Sel juhul on sõltumatu, kas käsundusleping on sõlmitud teie enda tööandja või mõne muu majandusüksusega. Kui töötaja töötab konkreetse töölepingu alusel täiendavalt oma tööandja juures ja on palgata puhkusel, ei kuulu ta sotsiaalkindlustusele. Sel juhul ei ole konkreetse töö leping kindlustuse aluseks.