Info edastamine kohtutäiturile raamatupidamisbüroo poolt

Raamatupidamisarvestused

Kohtutäituri ja raamatupidamisbüroo suhted pole alati kõige soojemad. Selle allikaks on raamatupidamisbüroode üha sagedasemad selgitustaotlused oma klientide kohta. Millist teavet saame kohtutäiturile anda? Mida ütleb GDPR seadus? Millist teavet kliendi kohta saab kohtutäitur nõuda? Millist teavet annab raamatupidamisbüroo kohtutäiturile?

Kohtutäiturile teabe edastamine

Põhjuse, miks kohtutäituritel on võimalus esitada raamatupidamisbüroo teabenõudeid, võib leida tsiviilseadustikust ja täpsemalt selle seadustiku artiklist 761. Selle kohaselt võib kohtutäitur nõuda teavet majandusüksustelt, näiteks raamatupidamisbüroodelt, kui see teave on oluline selle isiku vara ja sissetulekute koosseisu määramisel, kelle suhtes kohtutäituri menetlus on alustatud.

Kohtutäiturid on viimastel aastatel teinud palju järelepärimisi üksustele, kellel võib olla teadmisi võlgniku varade ja sissetulekute kohta. Loomulikult on selliste teadmiste parim allikas pank, kes muide harva kaitseb sellist infot pangasaladusega. Kui pank andis ebapiisava vastuse, suunavad kohtutäiturid tavaliselt sammud raamatupidamisbüroode poole. Millist teavet saavad kohtutäiturid nõuda?

Esiteks andmed selle kohta, kas arestitud vallas- või kinnisasi on tegelikult võlgniku omand. Teoreetiliselt ei saa aga kohtutäitur büroosse helistada, et anda infot tööandja aadressi või töötasu suuruse kohta. Miks teoreetiliselt? Põhjusel, et kohtutäiturid nagunii sageli selliseid andmeid nõuavad.

Kohtutäituri taotlus delikaatsete andmete saamiseks – mida jälgida?

Raamatupidamine peaks vastavalt seadusele esitama kogu teabe, mille nõudmine on õigustatud seaduse kohaselt teostatud kohtutäiturite otsesest huvist. Seetõttu toimub raamatupidamisbüroo poolt kohtutäiturile teabe edastamine kirjalike selgituste vormis väljavõtete vormis, mis ei ole mingil juhul õigusvastane.

Tuliste arutelude käigus andmete kohtutäiturile üleandmise üle leiavad paljud eksperdid, et ametisaladus kaitseb vaid maksunõustajaid, kes maksunõustajate liidu otsuse kohaselt ei pea mingit infot avaldama. Loomulikult on neilt võimalik saada ka igasugust infot eeldusel, et kohus tühistab ametisaladuse.

Lisakohustused kohtutäituri ees ja tasu

On tavaline, et konkreetsete andmete taotlemise raames nõuab kohtutäitur avalduste koostamist. Ja väga hea uudis raamatupidajatele ja raamatupidamisbüroodele on asjaolu, et vastavalt kohtutäiturile teabe andmise tasu ülemmäära määrusele on neil õigus selliste dokumentide koostamise eest tasu saada. Töötlemata teksti lehekülg on sel juhul 10 zlotti, välja arvatud juhul, kui tegemist on töödeldud teabega, mille sisu on hinnatud 20 zlotti lehekülje kohta. Kohtutäiturilt võib tasuda maksimaalselt 40 Poola zlotti lehekülje kohta, mis sisaldab tabeleid, diagramme ja muid elemente, mis on vajalikud võlgniku kohta kogu asjakohase teabe esitamiseks.

Küll aga tasub kohe alguses kohtutäituriga kokku leppida sellise tasu suurus ning talle koostatava teabe ja väljavõtete maht ja maht ning vajalike andmete esitamise täpne kuupäev ja viis.

Teabe edastamine raamatupidamisbüroo ja GDPR-i poolt

Kas üldtuntud isikuandmete töötlemise akt on piisav põhjus keelduda kohtutäiturilt võlgniku, kes on ühtlasi meie klient, rahaasjadega seotud andmeid? Näib, et GDPR kaitseb selliste olukordade eest tõhusalt, kuid see ei pruugi olla tõsiasi.

Vastavalt seadusest arusaamisele ja advokaatide tõlgendusele ei või isik või asutus keelduda teabe andmisest, tuginedes isikuandmete kaitse seadusele, kui need andmed on edasise täitemenetluse jaoks üliolulised. Kohtutäituri ülesanded, mis on juriidiliselt määratletud kui neid täidetakse avalikes huvides ja osana vastutavale töötlejale antud avaliku võimu teostamisest, kujutavad endast selget erandit isikuandmete kaitsmise kohustusest.

Millal saab raamatupidamisamet end GDPR-i sätete taha peita? Praktikas ainult siis, kui need andmed on üleliigsed, võttes arvesse täitemenetluse eset. Teisest küljest kaitseb GDPR ainult füüsilisi isikuid. Seega, kui kohtutäitur küsib majandusüksuse kohta teavet, on raamatupidamisamet kohustatud need esitama.

Saladuse avalikustamine ja kliendi kaotus – kas sellise olukorra eest on võimalik end kaitsta?

Kas raamatupidamisbürool on kuidagi võimalik mitte avaldada mingit ettevõtlusega seotud teavet kolmandatele isikutele? Kliendi ja raamatupidamisbüroo vahelisest lepingust võime aeg-ajalt leida sätte, mille kohaselt kohustub kontor teatud eranditega hoidma täielikku saladust.

Peamine erand on riiklikud kontrolliasutused, millesse kohtutäitur kuulub ja kellel on õigus sellist teavet hankida. Sellises olukorras teeb aga ka raamatupidamine kliendile kummarduse ning teavitab teda vajadusest esitada teatud andmed kohtutäiturile.

Mis siis, kui raamatupidamisbürood lisaksid oma lepingusse teabe kliendi saladuse tingimusteta hoidmise kohta? Paraku on selline lepingusäte kehtetu, kuna seadus ületab alati kliendiga sõlmitud büroolepingu. Seega, kui kohtutäiturile esitatakse teabenõue, on raamatupidamisbüroo endiselt kohustatud vajalikud andmed esitama.