Halb võlgnevus: ettevõte saab käibemaksu tagasi ka siis, kui võlgnik läheb likvideerimisele

Teenistusmaksu

Üks käibemaksuseaduses kirjeldatud institutsioone on lootusetute võlgade leevendamine, mille ülesehitus lähtub tasutud müügimaksu tagasisaamise võimalusest olukorras, kus võlgnik ei ole võlga tasunud. Leevenduse kohaldamise võimalus sõltub mitmest tingimusest, mis EL-i kohtujuristi hiljutises ettepanekus leiti olevat EL direktiiviga vastuolus.

Lubatud võlgade leevendamine – õiguslik alus ja toimemehhanism

Lubatud võlgade leevendamine on reguleeritud Art. Käibemaksuseaduse § 89a. Selle sätte kohaselt võib maksumaksja korrigeerida maksubaasi ja riigi territooriumil kauba tarnimisel või teenuse osutamisel tasumisele kuuluvat maksu nõuete puhul, mis on osutunud lootusetuks. Nõuete sissenõudmatust loetakse tõenäoliseks, kui nõuet ei ole 90 päeva jooksul lepingus või arvel märgitud maksetähtpäevast arvates mingil kujul arveldatud või käsutatud.

Küsimust praktilisest küljest analüüsides tuleb märkida, et kauba või teenuse müüjal tekib maksukohustus põhimõtteliselt teenuse osutamise või kauba väljastamise kuupäeval. Sellest tulenevalt on müüjal kohustus tasuda selle perioodi eest arveldus tasumisele kuuluv käibemaks. Välja arvatud seadusest tulenevad erandid, ei oma müüdud kaupade või teenuste eest tasu laekumise aeg tähtsust.

Selline konstruktsioon tähendab, et müüja peab tasuma käibemaksu omavahenditest ja alles pikemas perspektiivis ootab tasumist võlgnikult. Selle ebasoodsa olukorra kõrvaldamiseks on kasutusele võetud halbade võlgade leevendamise mehhanism, mis võimaldab korrigeerida varem tasutud müügimaksu, kui tegemist on võla usaldusväärsusega.

Eelnimetatud tõenäosus toimub juhul, kui võlgnik ei tasu võlgnetavat summat 90 päeva jooksul alates lepingus või arvel märgitud maksetähtpäevast.

Käibemaksu alusel võimaldab lootusetu võla leevendus müüjal korrigeerida kauba ja teenuse müügi tõttu tasutud maksu, mille eest võlgnik ei ole tasunud arve või lepingu alusel tasumisele kuuluvat summat.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Lubatud võlgade vabastamine – taotlemise tingimused

Edasi liikudes tuleb märkida, et lootusetute võlgade mahaarvamise kohaldamise võimalus sõltub teatud tingimuste täitmisest. Nagu võime lugeda Art. 89a lõige. KMS § 2 kohaselt rakendatakse lootusetute võlgade leevendust, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • kauba tarnimine või teenuse osutamine toimub art.-s nimetatud maksumaksjale. 15 sek. 1, kes on registreeritud aktiivse käibemaksukohustuslasena, ei ole restruktureerimisel, pankrotis ega likvideerimisel;

  • maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevale eelneval päeval, mil tehakse lõikes 1 nimetatud parandus 1:

    • võlausaldaja ja võlgnik on aktiivse käibemaksukohustuslasena registreeritud maksumaksjad,

    • võlgnikul ei ole käimas ümberkujundamismenetlus 15. mai 2015. a seaduse – ümberkujundamisseaduse tähenduses, pankrotimenetlus ega likvideerimismenetlus;

  • Pretensiooni dokumenteeriva arve väljastamise kuupäevast ei ole möödunud 2 aastat, arvates selle väljastamise aasta lõpust.

Nagu näha, on lootusetute võlgade leevendamise üheks tingimuseks see, et nii võlausaldaja kui ka võlgnik ei jääks ümberkujundamise, pankroti või likvideerimise protsessi.

Euroopa Kohtu kohtujuristi ettepanek

Just seda tingimust uuris Euroopa Kohus kohtuasjas C-335/19. Ahjaa, 6. detsembri 2018 otsusega I FSK 2261/15 saatis Riigihalduskohus Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimuse: Kas käibemaksudirektiivi sätted lubavad siseriiklikku sisseviimist. võlgniku ja võlausaldaja maksustaatusest tuleneva maksubaasi vähendamise võimaluse piiramise seadus osalise või täieliku tasumata jätmise korral?

Tuleb märkida, et vastavalt artiklile. Käibemaksudirektiivi artikli 90 kohaselt vähendatakse ülesütlemise, lõpetamise, lõpetamise, täieliku või osalise tasumata jätmise või hinna alandamise korral pärast tarnimist maksustatavat summat vastavalt liikmesriikide kehtestatud tingimustel. Seetõttu, nagu näha, ei eelda direktiivi sätete sõnastus tingimust tehingu poole staatuse ja võimaliku pankroti-, restruktureerimis- või likvideerimismenetluse alla sattumise kohta.

Kuigi selles asjas tuleb veel oodata Euroopa Kohtu otsust, on kohtujuristi seisukoht selles asjas nüüd saadaval. Ta märkis, et Poola seadusandja poolt ebatõenäoliselt laekuvate võlgade mahaarvamise kohaldamise lisatingimuse kehtestamine, mille suhtes eelnimetatud menetlust ei kohaldata, on vastuolus käibemaksudirektiivist tuleneva käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. Pressiesindaja juhtis tähelepanu sellele, et Art. Direktiivi artikkel 90 ei võimalda käibemaksu korrigeerimise võimalust välistada ainuüksi põhjusel, et võlgnik on müügi või korrektsiooni ajal juba pankroti- või likvideerimismenetluses.

Sellest tulenevalt kujutab selle tingimuse kehtestamine Poola käibemaksuseaduses ombudsmani hinnangul endast ebaseaduslikku tõlgendust, mis laieneb EL direktiivi sätetele, mis tuleks Poola õigussüsteemi üle kanda.

Siinkohal tasub märkida, et Euroopa Kohus tegi sarnases asjas kohtujuristi seisukohaga kooskõlas oleva ja samas maksumaksjatele endile soodsa otsuse. Euroopa Kohus märkis 8. mai 2019. aasta otsuses kohtuasjas C-127/18, et art.Käibemaksudirektiivi artikliga 90 on vastuolus sellised siseriiklikud sätted, nagu põhikohtuasjas kõne all olevad sätted, mis näevad ette, et maksukohustuslane ei tohi võlgniku täieliku või osalise kohustuste täitmata jätmise korral käibemaksuga maksustatavat summat korrigeerida. maksukohustuslasena, kui see võlgnik ei ole enam käibemaksukohustuslane.

EL-i pressiesindaja sõnul on Poola käibemaksuseaduses sätestatud tingimus võlgniku ja võlausaldaja staatuse kohta, kelle suhtes ei saa toimuda ümberkujundamis-, pankroti- või likvideerimismenetlust, vastuolus EL-i direktiivis sätestatuga.

Ombudsmani arvamuse mõju Poola võlausaldajate olukorrale

Esiteks tuleb märkida, et arvamus ise ei ole EL-ile siduv. Siiski pole kahtlust, et valdaval enamusel juhtudel on Euroopa Kohtu otsus kooskõlas kohtujuristi varasema seisukohaga.

Eeltoodu ülevõtmisel Poola õigusesse tuleb rõhutada, et arvamuse sisu ise ei ole maksumaksjatele ega riigiasutustele siduv. Olukord on aga teistsugune, kui tegemist on Euroopa Kohtu lõpliku otsusega.

Vastavalt Art. Maksumääruse 240 § 1 punkti 11 kohaselt jätkatakse lõpliku otsusega lõpetatud asjas menetlust, kui Euroopa Liidu Kohtu otsus mõjutab tehtud otsuse sisu. Kuid nagu on märgitud artiklis Määruse artikli 241 kohaselt jätkatakse sellisel juhul menetlust üksnes poole taotlusel, kes esitati ühe kuu jooksul alates Euroopa Liidu Kohtu otsuse resolutiivosa avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Liidust.

Sellest tulenevalt avab Euroopa Kohtu maksumaksjatele soodne kohtuotsus selles asjas ukse maksumenetluse jätkamiseks ja võimaluse korrigeerida tasumisele kuuluvat maksu juhul, kui võlgnik, kes oli maksumaksja, on jätnud tasumata lootusetu võla. likvideerimis-, pankroti- või restruktureerimisprotsess.

Praegusel etapil käsitleme Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamust, mis küll maksumaksjate jaoks positiivne, ei oma siduvat jõudu. Lõpliku otsusega lõppenud maksumenetlus võib lõppeda üksnes EL-i otsusega.

Liikudes edasi meie tänase artikli kokkuvõtte juurde, võime märkida, et kui Euroopa Kohus kohtuasjas C-335/19 jagab kohtujuristi seisukohta, siis maksumaksjad, kellelt on keeldutud tasumisele kuuluva käibemaksu korrigeerimise õigusest maksukohustuslase staatuse tõttu. võlgnik saab menetluse uuesti alustada. Taas võib selguda, et Poola seadusandja seisab silmitsi vajadusega muuta sätteid, mis ei ole kooskõlas käibemaksudirektiivi sisuga.