Maksuameti pädevus – kuidas õigesti määrata?

Teenistusmaksu

Maksumäärus on põhiõigusakt, mis määratleb maksuameti jurisdiktsiooni. Vaata, millised muudatused on jõustunud alates 2016. aastast ja kuidas nüüd määrata pädev maksuamet? Loe allolevat artiklit ja uuri lähemalt!

Maksuameti jurisdiktsioon maksumaksja jaoks

Maksuameti pädevus on määratletud artiklis. 17 maksumääruse § 1, mille kohaselt, kui maksuseadused ei sätesta teisiti, määratakse maksuhalduri kohalik pädevus maksumaksja elukoha või asukoha järgi.

Maksuameti pädevus tähendab kindlaksmääramist, millisele asutusele on maksumaksja kohustatud deklaratsiooni esitama ja millisele maksu tasuma. Käibemaksukohustuslased märgivad adressaadi VAT-7 ja KM-7K deklaratsioonidel maksuameti väljale.

Tähtis!

Õige pangakonto valikul on oluline maksuameti pädevus - sellele kontole kantakse makse.

Büroo pädevus kuni 2015 aasta lõpuni

2015. aastal on Art. 3 sek. Käibemaksuseaduse § 1 sätestas, et käibemaksu arveldamiseks pädev maksuamet on amet, kuhu maksumaksja kauba- ja teenusemaksuga maksustatava tegevuse teostamise koha tõttu allus. See säte tähendas, et paljud maksumaksjad olid kohustatud arveldama kahes erinevas asutuses.

Sellise olukorra põhjuseks oli maksuameti erinev jurisdiktsioon tulumaksu ja käibemaksu mõistes. Füüsiliste isikute puhul on tulumaksu mõistes pädev asutus maksumaksja elukoha järgi pädev asutus, näiteks äriühingute puhul aga äriühingu asukoha aadressi järgi pädev asutus. . Mis puudutab käibemaksu, siis kuni 2015. aastani oli maksumaksjatel kohustus arveldada maksustatava tegevuse teostamise koha, nt ettevõtte asukoha järgi pädevas asutuses.

Büroo kinnistud käibemaksukohustuslasena alates 2016.a

Pärast 1. jaanuari 2016 jõustunud muudatustega tunnistati kehtetuks eelnimetatud art. 3 käibemaksuseaduse. Pealegi on maksumääruse sätteid kohaldatud alates 2016. aastast. VAT-7 ja VAT-7K deklaratsioonide esitamise pädev asutus on:

  • füüsilistel isikutel - maksumaksja elukoha aadressi järgi pädev asutus,

  • muudele isikutele peale füüsiliste isikute, nt.tsiviilühing – ettevõtte asukoha aadressi järgi pädev asutus.

Seetõttu olgu öeldud, et maksumaksjal on kohustus arveldada ühe bürooga nii tulumaksu- kui ka käibemaksuga seonduvalt.

Näide 1.

Ettevõtja Jan Kowalski juhib äri. Maksumaksja elukoha aadress on Opole, samas kui pood, kus kaupade müük (maksustatav tegevus) toimub, asub Wrocławis.

Maksumaksjal oli kohustus 2015. aastal arveldada:

  • tulumaksustamise eesmärgil maksumaksja elukohajärgses asutuses, st Opoles,

  • käibemaksukohustuslasena maksustatava tegevuse teostamise koha järgi pädevas asutuses, st Kowalski puhul Wrocławis.

Kowalski on kohustatud 2016. aastal arveldama:

  • tulumaksustamise eesmärgil maksumaksja elukohajärgses asutuses, st Opoles,

  • käibemaksukohustuslasena elukohajärgses asutuses - ka Opoles.

Näide 2.

Tsiviilõiguslik seltsing juhib ettevõtet, mille asukoht ja maksustatava tegevuse teostamise koht on Krakovis.

2015. aastal oli ettevõttel kohustus tasuda:

  • tulumaksustamise eesmärgil ettevõtte asukoha aadressijärgses pädevas kontoris,

  • käibemaksukohustuslasena ettevõtte asukoha aadressi järgi pädevas asutuses.

2016. aastal on ettevõttel jätkuvalt kohustus arveldada ühe ettevõtte asukoha aadressi järgi pädeva bürooga nii tulumaksu- kui ka käibemaksukohustuslasena.

Büroo omaduste muutmine ilma VAT-R uuendamise vajaduseta

Büroo kinnistute muudatus tuleneb maksuregulatsiooni muudatusest, mistõttu maksumaksja ei ole kohustatud esitama KM-R uuendust.

Kokkuvõttes on alates 2016. aastast KM-7 ja KM-7K deklaratsioonide esitamise osas pädev asutus maksumaksja (füüsilise isiku puhul) elukoha ja ettevõtte registrijärgse aadressi järgi pädev asutus. kontor (muud isikud kui füüsilised isikud, nt äriühingud).