Abielu ühtsus ja vastutus võlgade eest aktsiaseltsis

Teenus

Kas keegi on kunagi mõnda firmat näinud? Vastus on eitav. Jah, äriühingutel on nii õigus-, teovõime kui ka kohtu- ja menetlusvõime. Seda reguleerib Art. 11 par. Äriühinguseadustiku (TMK) 15. septembri 2000. aasta seaduse 1. punkt. Nad võivad võtta kohustusi, tegutseda lepingupoolena, kuid ettevõtet pole kunagi keegi näinud ega näinud. See on immateriaalne "looming". Igaühe taga on aga inimesed ja nemad esindavad seda väliselt ning vastutavad selle tegude eest. Äriühinguseadustik reguleerib juhatuse liikmete vastutust art. 299 par. 1. Juhatuse liikmeks olemine pole mitte ainult vastutusrikas, vaid ka riskantne funktsioon. Mis siis, kui juhatuse liige on abielus? Mis on abieluline liit ja abielulahutus? Milline on juhatuse liikme abikaasa vastutus? Nendele ja teistele küsimustele vastame selles artiklis.

Mis siis, kui juhatuse liige on abielus?

Olukorras, kus juhatusse kuuluv juhatuse liige on abielus, peab ta teadma, et teatud äritegevusega seotud toimingute tegemisel vajab ta abikaasa nõusolekut. Nende hulka kuuluvad muu hulgas aktsiaseltsi aktsiatele nimelise pandi seadmine äriühingu aktsionärile kuulumine, tsiviil- ja veksli käendused, abikaasa nõusolek laenu õigustagatise seadmiseks välisfinantseerimise korral, milleks on vajalik isiklik tagatis. Olukordades, kus äriühing tekitab kahju või olukorras, kus võlg on tekkinud, kuid seda ei tasuta, ka juhul, kui abikaasadel on ühine abielu, võib vastutusele võtta abikaasa.

Mis on lahuselu ja ühtsus?

Üheks lahenduseks teise abikaasa nõusoleku saamise vajaduse vältimiseks on sõlmida asjakohane kokkulepe varalahususrežiimi kehtestamiseks. Sellise lepingu sõlmib notar ja see kehtib selle sõlmimise päevast. Siis ei tekita kummagi abikaasa ettevõtlusega seotud tegevus teist abikaasat probleeme ega kaasata teda ettevõtte asjadesse. Lahusvara valdamine tagab abikaasade vara võimaliku sundtäitmise vastu, tingimusel et vara jääb varasse kummagi abikaasa lahusvarana. Ülaltoodud lahendus on kasulik abikaasade heade suhete olukorras. Siiski peame meeles pidama, et eluolude tõttu ei pruugi see olla parim lahendus.

Olukorras, kus abikaasade suhted halvenevad, töötab osaühingus ülesandeid täitev isik. jääb varast ilma. Tekib küsimus, kas on ka teisi, aktsiaseltsi juhatuse liikme huvide kaitse seisukohalt paremaid. lahendusi. Perekonna- ja eestkostekood (kro) kunstis. 31 par. 1 näitab lahendust, milleks on abikaasade vahelise abieluvararežiimi olemasolu. Tõsi, selles olukorras on teise abikaasa kohustuste võtmiseks nõusolek, kuid see võib päästa teda täiendavatest sekeldustest, sest kohustuste täitmata jätmise korral on võimalik võlgnevused sisse nõuda. ühisvara. Kui kohustus on tekkinud ilma teise abikaasa nõusolekuta või on tegemist õigustehingust tuleneva kohustusega, võib võlausaldaja - nt pank - nõuda võla tasumist võlgniku isiklikust varast või töö- või sissetulekust. võlgniku poolt muust tulutoovast tegevusest saadud. Kui kohustus on võetud enne abielu sõlmimist, millega kehtestatakse automaatselt ühisvara režiim, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud muid varalepinguid või kohustus puudutab ühe abikaasa isiklikku vara, võib võlausaldaja - nt pank - nõuda võla tasumine võlgniku isiklikust varast või töötasust või võlgniku muust tulutoovast tegevusest saadud tulust.

Osaühingu juhatuse liikme vastutuse korral vastavalt Art. Äriühingute seadustiku artiklis 299 sätestatud art. 41 par. 2 krooni, osaühingu juhatuse liikmena tegutseva abikaasa kohustus. võlausaldajale väljamõistetud summade tasumiseks vastavalt art. Äriühingute seadustiku § 299 ei käsitleta õigustoiminguna. Abikaasadevahelise abieluvararežiimi olemasolu korral algatatakse sundtäitmine vastavalt Art. Äriühinguseadustiku § 299 kohaselt saab seda teha ainult juhatuse liikmeks oleva abikaasa isiklikust varast ning võlgniku töötasust või muust tulutoovast tegevusest saadud tulust. Mis puutub abikaasade ühisvarasse, siis see jääb turvaliseks ja seda ei kohaldata art. Äriühingute seadustiku artikkel 299.

Milline on juhatuse liikme abikaasa vastutus?

Juhatuse liikme abikaasa vastutuse kohta ei saa me infot otsida ainult äriseadustiku sätetest. Lisaks tuleks viidata karistusseadustikust tulenevatele abieluvarasuhteid käsitleva seaduse sätetele, sealhulgas eelkõige artiklile. Kood 41, mille kohaselt:

«§ 1. Kui abikaasa on võtnud kohustuse teise abikaasa nõusolekul, võib võlausaldaja nõuda täitmist ka abikaasade ühisvara arvelt.

§ 2. Kui abikaasa on võtnud kohustuse ilma teise abikaasa nõusolekuta või ühe abikaasa kohustus ei tulene õigustehingust, võib võlausaldaja nõuda võlgniku isiklikust varast, töötasust või võlausaldamisest tulenevat hüvitist. võlgniku muust tasustavast tegevusest saadud tulu, samuti tema art.-s nimetatud õigustest saadud kasu. 33 lg 9 ning kui nõue tekkis seoses ettevõtte tegevusega, siis ka ettevõttele kuuluva varaga.

§ 3. Kui nõue tekkis enne ühenduse loomist või puudutab ühe abikaasa isiklikku vara, võib võlausaldaja nõuda võlgniku isiklikust varast, töötasust või võlgniku muust tasustatavast tegevusest saadud tulu arvelt. , samuti tema õigustest saadud hüvedest, millele viidatakse art. 33 punkt 9 ".

Eeltoodud sätet tõlgendades jõuame järeldusele, et abikaasade ühisvarast rahuldamine on võimalik ainult siis, kui kohustus tekkis abikaasa poolt sooritatud õigustoimingu tulemusena. Vastutus Art. Äriühingute seadustiku § 299 järgi, s.o vastutuse võtmine osaühingu juhatuse liikme abikaasa poolt. võlausaldajale väljamõistetud summade maksmine ei ole õigustoiming.

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et äriühingu võlausaldajal, nt pangal, on tema maksejõuetuse korral võimalik nõuda ainult juhatuse liikme abikaasa isiklikku vara ja seda ainult väga suurele isikule. piiratud ulatuses (KarS § 41 lg 2).

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Sundvara eraldamine

Olukordades, kus võlausaldaja otsustab sundtäitmist jätkata kohtus, võib selguda, et abikaasade vara ei ole puutumata. Seda küsimust reguleerib Art. Hinne 52, mille järgi:

„§ 1. Olulistel põhjustel võib kumbki abikaasa taotleda kohtult varalahususe tuvastamist.

§ 1a. Varalahususe tuvastamist kohtus võib taotleda ka ühe abikaasa võlausaldaja, kui on tõenäoline, et täitedokumendi korras väljendatud nõude rahuldamine eeldab abikaasade ühisvara jagamist.

§ 2. Vara lahusus tekib selle tuvastamise otsuses märgitud kuupäeval. Erandjuhtudel võib kohus tuvastada varalahususe hagi esitamise päevast varasemast päevast, eelkõige juhul, kui abikaasad elasid lahus.

§ 3. Varalahususe tuvastamine kohtu poolt ühe abikaasa taotlusel ei välista abikaasasid abielulepingu sõlmimisest. Kui varalahusus on tuvastatud võlausaldaja taotlusel, võivad abikaasad sõlmida abielulepingu pärast ühisvara jagamist või pärast seda, kui võlausaldaja on saanud tagatise või nõude rahuldamise, või kolm aastat pärast lahuselu tuvastamist. ."

Sundvara lahususe tuvastamine võib toimuda kohtus. Selle olukorra lakkamine võib toimuda kohtulahendi või mõnel juhul ka seadusesätete alusel. Võlausaldaja peaks täitemenetluse käigus tõendama, et tema nõude rahuldamine täitedokumendiga eeldab abikaasade ühisvara jagamist, s.o varalahususe tuvastamist. Kohus võib määrata tagasiulatuva lahkumise, kui on tõendatud, et abikaasad on sellest ajast lahus elanud. Kohusliku varalahususe kohtumäärus arvestab ennekõike abikaasade varalisi küsimusi, mitte aga nende isiklikke suhteid lahutuse aspektide tiheda viitamise tõttu (Riigikohtu otsus II CKN 1070/98).