Haigusraha ja hüvitise hüvitis – millal see rakendub?

Teenus

Töötaja haigus annab talle õiguse saada asjakohaseid hüvitisi, mis on tagatud tööseaduse sätetega. See käib loomulikult haigusraha ja haigushüvitise kohta. Üsna sageli on ettevõtjatel probleeme nende hüvitiste arveldamisega, mille tulemusena makstakse välja vale summa. Millal on siis võimalik nõuda nende võrdsustamist? Millal rakendatakse haigus- ja töötutoetuse võrdsustamist?

Haigusraha

Töövõimetul töötajal on õigus nn haigusraha - teie ettevõttest tervislikel põhjustel eemalviibimise ajal makstav palk. Vastavalt Art. 92 § 1-3 alusel töötaja töövõimetuse ajaks, mille põhjuseks on:

  • haigestumine või isolatsioon nakkushaiguse tõttu - kestusega kuni 33 päeva kalendriaasta jooksul ja 50-aastaseks saanud töötaja puhul - kokku kuni 14 päeva kalendriaasta jooksul - jääb töötajale õigus saada 80% töötasust, välja arvatud juhul, kui see kehtib konkreetse tööandja kohta, tööseaduse sätted näevad selle arvelt ette kõrgemat tasu;
  • tööõnnetus teel või töölt koju või haigestumine raseduse ajal - ülalnimetatud perioodil - jääb töötajale õigus saada 100% töötasust;
  • läbima rakkude, kudede ja elundite doonori kandidaatidele ettenähtud vajalikud terviseuuringud ning läbima rakkude, kudede ja elundidoonorluse protseduuri - punktis 1 nimetatud ajavahemikul - töötajal jääb õigus saada 100% töötasust.

Haigustasu arvutatakse vastavalt haigushüvitise arvutamise baasi arvutamise reeglitele ja seda makstakse iga töövõimetuspäeva, sealhulgas puhkuse eest. Seda tasu ei vähendata haigushüvitise arvutamise aluse piiramise korral ja seda ei maksta juhtudel, kui töötajal ei ole õigust seda hüvitist saada. Kõnealuse palga maksab alati tööandja.

Haigushüvitis

Haigusraha pole aga ainus hüvitis, mida L4-le jäävale töötajale maksta saab. Tal on õigus saada eritoetust, kuigi seda makstakse alles pärast seda, kui töötaja on pikka aega haige olnud.

Haigusest tingitud töövõimetuse aja eest, mis kestab kokku üle 33 päeva kalendriaastas ja 50-aastaseks saanud töötaja puhul kokku üle 14 päeva kalendriaastas, töötajal on õigus saada haigushüvitist eraldi määrustes sätestatud tingimustel.

Kõnealune hüvitis vastab reeglina haigusraha suurusele. Seda ei maksa aga mitte tööandja, vaid sotsiaalamet.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Haigushüvitiste võrdsustamine

Nagu varem mainitud, makstakse nii töötasu kui ka haigushüvitist kindlates summades, mis on tööseadusega ette nähtud. Enamikul juhtudel saab haige töötaja 80% oma varasemast palgast. Enamikul tööandjatel on aga probleemiks sobiva palga korrektne arvutamine, eriti kui töötaja viibib üsna sageli L4-l. Sellises olukorras saame rääkida töötaja õigusest nõuda hüvitist töötasu või haigushüvitise ulatuses.

Selgub, et ülaltoodud õigus on ka töötajal, kes antud ettevõttes hetkel ei tööta, kuid kes oli omal ajal L4-l ja sai haigestumise aja eest valesti arvutatud hüvitist.

Töötasu või haigushüvitise võrdsustamise nõue kehtib kuni 3 aastat alates igale nimetatud hüvitisele õiguse saamise kuupäevast (praktikas on selleks L4-l viibimise esimese päeva kuupäev). Seejuures ei oma tähtsust see, et töötaja kaotas antud ettevõttes töökoha, nt paar päeva pärast tööle naasmist (olenemata sellest, mis oli senise töölepingu ülesütlemise täpne põhjus).

Näide 1.

Töötaja oli L4-s jaanuaris 2018, juulis 2019 ja aprillis 2020. Tema tööandja arvutas valesti talle kuuluva haigushüvitise, mille tulemusena sai töötaja liiga vähe hüvitist. Töötaja sai sellest asjaolust teada alles 1. veebruaril 2021. aastal. Sel juhul võib ta nõuda haigusraha hüvitamist, kuigi see kehtib ainult 2019. aasta juulis ja 2020. aasta aprillis. 2018. aasta jaanuaris saadud haiguslehe puhul ei ole töötajal õigust hüvitist nõuda, kuna sel ajal L4-l viibimisest on möödunud üle 3 aasta.

Näide 2.

Töötaja oli 2021. aasta veebruaris haiguslehel 10 päeva. Pärast tööle naasmist selgus, et ta leidis tööd teises ettevõttes, rahalises mõttes palju paremas. Seetõttu ütles töötaja töölepingu üles 3 päeva pärast ettevõttesse naasmist. 23. märtsil 2021 sai ta aru, et endise ülemuse poolt talle makstav haigusraha on liiga väike – ta sai vaid 30% toonasest palgast. Sel juhul võib ta nõuda endiselt tööandjalt haigusraha hüvitamist, sest L4-l viibimise päevast arvestatud 3-aastane periood pole veel möödas. Siin ei oma tähtsust, et tööleping endise ülemusega on juba lõpetatud.

Haigusraha hüvitis

Haigustasu võib hüvitada ainult asjaomase töötaja taotlusel ja ainult tema tööle naasmisel. Seetõttu ei ole töötajal L4-l olles võimalik hüvitist nõuda. Muidugi, kui ta märkab ebakorrapärasusi oma palga suuruses ja on endiselt haiguslehel, saab ta sellest oma juhendajat teavitada (kuigi see on siis mitteametliku iseloomuga teave).

Täiendava haigusraha õige arvestamise ja maksmise eest vastutab alati tööandja. Töötaja ei pea selles osas arvutusi tegema, piisab sellest, kui ta teavitab oma ülemust seoses L4-l viibimisega saadud ebaõigest palgasummast.

Tööandja on kohustatud haigushüvitist maksma järgmise töötaja töötasu maksmisel. Samuti peab ta meeles pidama raamatupidamise ja töötajate dokumentide parandamist.

Haigushüvitise hüvitis

Haigushüvitise struktuur on sarnane haigusrahaga, kuid selle erinevusega, et seda maksab sotsiaalkindlustusamet (ZUS), mitte tööandja ise. Töötaja, kes leiab, et saadud hüvitis on liiga väike, peaks sellest ka oma tööandjat kirjalikult teavitama - siin kehtivad samad reeglid, mis haigusraha taotlemisel.

Peamine erinevus haigushüvitise ja haigushüvitise nõude vahel on periood, mille jooksul töötajal on õigus sellele õigusele. Töötu abiraha puhul on see ainult 6 kuud, mis algab selle perioodi viimasest päevast, mille eest on õigus hüvitisele või selle hüvitisele. Kui töötaja ei saanud oma taotlust esitada temast mitteolenevatel põhjustel (nt haiglaravi, olulised pereprobleemid), arvestatakse seda ajavahemikku päevast, mil nõude esitamist takistav takistus lakkab. Kui toetuse täielik või osaline väljamaksmata jätmine oli hüvitise maksja - sissemakse maksja või sotsiaalkindlustusameti - eksimuse tagajärg, aegub toetuse väljamaksmise nõue 3 aasta pärast.

Haigushüvitise hüvitamine eeldab mitte ainult töötaja dokumentide parandamist, vaid ka sissemakse maksja tõendi muutmist vormil ZUS Z-3. Hüvitise arvutab ja maksab sel juhul sotsiaalkindlustusamet, mitte tööandja ise.

Oluline on see, et töötaja ei saa nõuda mittetäieliku töötasu või haigushüvitise intressi, kui tööandja või ZUS on talle need hüvitised õigeaegselt võimaldanud. Seega tekib õigus intressile vaid juhul, kui töötaja sai hüvitised liiga hilja, mitte liiga madalalt.

Kokkuvõte - haigusraha ja hüvitise hüvitis

Töötaja, kes on saanud ebapiisavat haigushüvitist või haigushüvitist, võib nõuda neid hüvitisi oma tööandjalt. See kehtib ka olukorra kohta, kus ta ei tööta enam antud ettevõttes. Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada tööandjale vastav avaldus. Töötaja võib taotleda rahalist lisatasu kuni 3 aastat tagasi (haigushüvitise puhul) või 6 kuud tagasi (haigushüvitise puhul). Väljamaksmata haigushüvitise maksab tööandja koos järgmise palgaga ja hüvitise annab sotsiaalkindlustusamet.