Palga arestimine kohtutäituri poolt – millised on tööandja kohustused?

Teenus

Töötaja töötasu arestimine kohtutäituri poolt toob tööandjale kaasa täiendavaid kohustusi. Vajalik on mitte ainult arestitud summa korrektne arvutamine ja tasumine, vaid ka kohtutäituri taotluse kohta teabe esitamine nädala jooksul. Kui töötaja vahetab töökohta, tuleb manustamisdokumendid üle anda uuele tööandjale. Kohustuste rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv ja kahjutasu maksmise risk.

Palga arestimine – mida ei saa töötajale maksta?

Töötaja töötasu arestimine toimub siis, kui tööandja saab kohtutäiturilt arestimisteate. Seega, kui teade saabub näiteks päev enne palgapäeva, tuleb viivitamatult tegutseda, et töötajale täispalka ei makstaks.

Palga (töötasu) arestimine puudutab:

  • perioodiline tasu töö eest ja tasu tellimustööde eest
  • võlgnikule töötamise aja eest makstavad preemiad ja preemiad
  • töösuhtega seotud kasum või osalus äriühingu fondi ning muud töösuhtega seoses allesjäänud vahendid.

Arestis on märgitud võla suurus - kuni selle täieliku tagasimaksmiseni arestitakse palk. Peate meeles pidama kehtivaid mahaarvamise piirmäärasid. Mahaarvamisi saab teha järgmistes piirides:

  • elatise sundtäitmise korral kuni kolm viiendikku palgast (60%);
  • muude nõuete sundtäitmise või sularaha ettemaksete kinnipidamise korral - kuni pool töötasust (50%);
  • arveldamata sularaha ettemaksete eest - kuni pool palgast (50%);
  • trahvide puhul (ühe ülemäärase summa eest) - päevane netotöötasu ja kokku - üks kümnendik makstavast töötasust pärast kohustuslike mahaarvamiste mahaarvamist;
  • Täissummas elatismaksete rahuldamiseks kuuluvad täitmisele preemia ettevõtte preemiafondist, iga-aastane täiendav töötasu ja töötajatele saadaolevad nõuded kasumiosaluse või saldo ülejäägi osas;
  • muude võlgade peale elatise sissenõudmisel lisandub mahaarvamisteta lisasumma (mis tuleb jätta töötajale), töötasu alammäära ulatuses, peale sotsiaalkindlustusmaksete ja üksikisiku tulumaksu avansilist mahaarvamist; kui töötaja töötab osalise tööajaga, vähendatakse tasuta summat proportsionaalselt tööajaga.

Mahaarvamise nimetuste ühinemisel on tööandja kohustatud kohaldama maksimaalseid lubatud mahaarvamise summasid:

  • alimentide ja muude toetuste kokkulangemise korral - kolm viiendikku netopalgast (60%),
  • muude elatisraha mitterahaliste hüvitiste ja määratud rahalise ettemakse kokkulangemisel - kuni pool netotöötasust (50%),

Tööülesanded ühe nädala jooksul alates liitumisest

Kohtutäitur helistab töötasu arestimisel tööandjale ka 7 päeva jooksul:

  • esitas arestimisele eelnenud kolme kuu kohta iga kuu kohta eraldi võlgniku perioodilise töötasu jaotuse ja eraldi tema sissetulekute kõikidel muudel alustel;
  • märgitud, millises summas ja mis kuupäevadel arestitud tasu võlausaldajale üle kantakse;
  • töötasu maksmise takistuste ilmnemisel tegi ta avalduse nende takistuste liigi kohta, eelkõige tingimusel, kas teised isikud nõuavad oma õigusi, kas ja millises kohtus on arestitud töötasu asi pooleli ning kas ja milliste nõuete täitmiseks teised võlausaldajad.

Nende asjaolude edaspidisest muutumisest peab tööandja viivitamatult kohtutäiturit teavitama.

Kohustuse õigeaegseks täitmiseks piisab vastuse saatmisest kirja teel viimasel päeval Poczta Polska kaudu.

Uus leping sama töötajaga

Tööandja ja töötaja poolt uue töölepingu või korralduse allkirjastamine ei muuda palga arestimise kehtivust. Sellises olukorras on kohtutäituri arestimine endiselt jõus. See kehtib ka olukordade kohta, kus töökoht anti üle teisele isikule, kui see isik teadis arestimisest.

Muudatustest tuleks teavitada kohtutäiturit. Need aga ei mõjuta arestitud summade edasist ülekandmist. Tööandja ei saa ära tunda palga arestimise lõppemist ja oodata, kuni kohtutäitur saadab uue aresti.

Arestimise mainimine töötõendil

Tööandja on kohustatud töötajale väljastatavale töötõendile lisama märke nõuete arestimise kohta, sealhulgas nõude vastu võtnud kohtutäituri nimetuse, täiteasja numbri, juba maha arvatud summade suuruse.

Selle tulemusena saab uus tööandja teada, et palk on arestitud eelmise tööandja juures. Pärast sellise töötõendi saamist peaks uus tööandja teatama tööle asumisest:

  • töötõendi väljastanud tööandja,
  • töötõendile märgitud kohtutäitur.

Seejärel saadab eelmine tööandja uuele tööandjale arestimisega seotud dokumendid. Kirjutame sellest hiljem.

Dokumentide üleandmine uuele tööandjale

Asjaolu, et töötaja, kelle palk oli hõivatud, on tööandja juures töötamise lõpetanud, ei tähenda ametiga seotud tööülesannete lõppemist.

Tööandja peaks töölepingu lõpetamisest ja seeläbi arestitud töötasu edasise ülekandmise lõpetamisest teavitama kohtutäiturit. See on tingitud Art. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 882 lg 2.

Kui senine tööandja teab, kuhu võlgnik on tööle võtnud, on ta kohustatud saatma uuele tööandjale kohtutäituri teate ja dokumendid töötasu arestimise kohta. Samuti peaks ta teavitama kohtutäiturit ja võlgnikku, kelle suhtes on täitemenetlus pooleli. Kohtutäituri teate saatmist uuele tööandjale käsitletakse nii, nagu oleks teate saatnud kohtutäitur ise. Sellest hetkest arestitakse uue tööandja palk.

Sarnane on olukord, kui uus tööandja sai teada, kus tema töötaja varem töötas, ja võttis ühendust praeguse tööandjaga. Sel juhul tuleb manustamisdokumendid saata ka uuele tööandjale.

Veelgi enam, isegi kui töötaja ei ole uuele tööandjale töötõendit esitanud ja uus tööandja saab teada, kus töötaja varem töötas, on uuel tööandjal kohustus teavitada eelmist tööandjat töötaja töölevõtmisest. Ta peaks seda tegema, et veenduda, et palk pole arestitud. Ta ei pea seda tegema alles siis, kui töötaja on esitanud eelmise tööandja tõendi, et tema nõudeid ei ole arestitud.

Mida ootab tööandjaid kohtutäituri trahv?

Kohtutäitur võib tööandjat trahvida, kui:

  • ei kandnud arestitud tasu kohtutäiturile või võlausaldajale üle (olenevalt sellest, kuidas see kohtutäiturilt saadud kutses oli märgitud) - kohustuste rikkumine Art. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 881 §-d 3 ja 4;
  • ei esitanud kohtutäiturile nädala jooksul väljavõtet, mis sisaldab väljavõtet töötaja viimase kolme kuu töötasu kohta, edastatakse andmed arestitud töötasu suuruse ja kuupäevade kohta ning töötasu maksmise takistuste ilmnemisel. - avaldus nende takistuste liigi kohta (kas teised võlausaldajad on juba sundtäitmise saatnud, kas kohtus on tasustamise asi pooleli või teised isikud nõuavad sellele õigusi) - artiklis sätestatud kohustuste rikkumine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 882
  • töötasu arestimise dokumentide saatmata jätnud võlgniku uuele tööandjale - kohustuste rikkumine art. 884 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku lg 2 ja 3

5000 zlotti – maksimaalne trahvisumma tööandjale

Trahvi võib korrata, kui tööandja siiski ei täida lisatähtaja jooksul oma kohustusi. Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Kellele saab kohtutäitur tööandja juures trahvi määrata?

Palga arestimine toob kaasa hulga kohustusi. Kui tööandja on füüsiline isik, määrab kohtutäitur eelnevalt märgitud kohustuste täitmata jätmise eest rahatrahvi otse tööandjale.

Kui tööandja ei ole füüsiline isik, kohaldatakse trahvi:

  • sellise tegevuse teostamise eest vastutav töötaja või partner - kui see on määratud;
  • tööandjat esindama volitatud isikud - kui antud tegevuse eest vastutavat töötajat ei ole määratud või sellist töötajat ei ole võimalik tuvastada.

Kui tööandja on seltsing, karistatakse kõiki osanikke trahviga.

Tööandja hüvitis kohustuste täitmata jätmise eest

Kui palk arestitakse, peaks tööandja võtma sellega seotud kohustusi tõsiselt, muu hulgas seetõttu, et nende rikkumise eest karistatakse rahatrahviga. Kui võlausaldaja saab tööandjapoolse töötasu arestimisest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kahju, võib tööandja olla sunnitud maksma võlausaldajale hüvitist. Seda lubab kunst. 886 tsiviilkohtumenetluse seadustiku lg 3.

Hüvitisenõue põhineb üldistel reeglitel, seega peab võlausaldaja tõendama kohustuste rikkumist ja talle tekitatud kahju kindlaksmääratud ulatuses. Kui tööandja jätab hüvitise vabatahtlikult maksmata, võib võlausaldaja esitada tema vastu hagi.

Näide 1

Töötasu arestimise järel ütles töötaja tööandjaga töölepingu üles ja asus tööle teise ettevõttesse. Tööandja unustas töötajale väljastatud töötõendile lisada andmed, et töö tasu arestis kohtutäitur. Selle tulemusena sai töötaja uuelt tööandjalt kahe kuu eest täistasu, kuna uus tööandja ei teadnud siduvast ametist. Seetõttu ei saanud võlausaldaja kätte 3700 zlotti, mille ta oleks saanud, kui uus tööandja oleks raha kohtutäiturile üle kandnud. Kui võlausaldaja ei ole seda summat tagasi saanud, võib ta nõuda kahju hüvitamist eelmiselt tööandjalt, kes eiranud oma kohustusi, tekitades kahju.