Tähtajaks tasumata kinnisvaramaks – kulu

Teenistusmaksu

Ajan äri PKPIR alusel. Rahaliste raskuste tõttu jätsin 2016. aastal kinnisvaramaksu tasumata. Tasusin 2017. aastal viivismaksu. Maksu võeti äritegevuses kasutatud vara eest. Kas tasumata kinnisvaramaks võib olla kulu? Kas tasaarveldada võlgnevuse tegeliku tasumise ajal või 2016. aastal otsuse tegemise ajal tekkinud kulu?

Marcin, Walim

 

Tasumata kinnisvaramaksu kuluna arvestamiseks ei ole takistusi. Kinnisvaramaksu tasumine toimub kohaliku omavalitsuse organi poolt antud hindamisotsuse alusel. Seetõttu tuleks tasutud kinnisvaramaks arvata kulude hulka selle tasumise aluseks oleva tõendi (hindamisotsuse) väljastamise kuupäeval.

Kinnisvaramaks sisaldub püsikuludes, mida maksumaksja on seadusest tulenevalt kohustatud tasuma seoses talle kuuluva varaga (kinnisvaraga) ja on seega seotud kogu ettevõtte tegevusega. Selle kandmise kohustus on kehtestatud 12. jaanuari 1991. aasta kohalike maksude ja lõivude seadusega (koondtekst, Seaduse Teataja 2006, nr 121, punkt 844, muudetud kujul). See tuleneb juba majandustegevusega seotud kinnisvara omamisest ja mõjutab tulude saamist või nende allika kindlustamist.

Maksukuluks võivad üldreegli järgi olla vaid need kulud, mis mõjutavad tulude saavutamist või tuluallika säilimist või kaitset. Veelgi enam, kulu ei saa kanda nende kulude kataloogi, mida ei saa liigitada maksust mahaarvatavateks kuludeks. Seetõttu tuleks eeldada, et maksusoodustuse kulud on kõik teostatava tegevusega seotud ratsionaalselt põhjendatud kulud, mille eesmärk on tuluallika saavutamine, kindlustamine ja säilitamine; mahaarvatavate kulude määramisel tuleb aga igal juhul, välja arvatud seaduses selgelt märgitud, hinnata individuaalset otsest seost tuludega ja tulu teenimiseks tehtavate toimingute ratsionaalsust.

Kinnisvaramaks on põhimõtteliselt selle tegevuse maksust mahaarvatav kulu. Tulu saamiseks kulu tegemise tingimus on täidetud.

See kehtib ka eelmiste aastatega seotud maksu kohta. Puudub säte, mis seaks kulu kuluna kajastamise sõltuvaks selle õigeaegsest tasumisest. Seega ei ole teil mingeid takistusi eelmiste aastate eest tasutud maksu kuludena arvestamisel.

Sellised kulud liigitatakse kaudsete kulude alla. Tulude ja kulude maksuraamatu pidamisel kassameetodil tuleks kinnisvaramaks arvata maksukulude hulka vastavalt Art. 22 sek. PIT seaduse 6b. See näitab, et nende maksumaksjate puhul on mahaarvatava kulu tekkimise päevaks kulu konteerimise (arvestamise) aluseks oleva arve (arve) või muu tõendi väljastamise kuupäev.

Seetõttu on kinnisvaramaks, mis tuleneb selle suuruse kindlaksmääramise otsusest konkreetsel aastal või selle maksu deklareerimisest, kulu selle tekkimise kuupäeval, isegi kui seda ei ole tegelikult tasutud; sellest maksust tuleneva võlgnevuse tasumine järgmisel aastal ei mõjuta mahaarvatavate kulude tasumist.

Seega tuleks 2016. aastal tasumata kinnisvaramaks toodud asjaolude kohaselt arvata kulude hulka. Seda seisukohta kinnitab ka maksuhaldur, mille näiteks võib olla 12. juuli 2011. a individuaalne tõlgendus, viite nr. Poznańi maksukoja direktori ILPB1 / 415-585 / 11-2 / TW, millest võime lugeda:

Taotluses toodud infost nähtub, et majandussündmused kajastatakse huvitatud isiku poolt tulude ja kulude maksuraamatus. 2009. aasta kinnisvaramaks tasuti 2010. aastal.

Eeltoodust tuleneb, et tulude ja kulude maksuraamatut pidaval maksumaksjal, olenemata selle pidamise viisist, on tulude saamise kulu tekkimise kuupäevaks arve (arve) või muu maksukohustuslasena tõendava dokumendi väljastamise kuupäev. soetusmaksumuse arvestamise (kajastamise) alus. Sel põhjusel võlgnevad need isikud selle maksu suurust täpsustava otsuse tegemise kuupäeval mahaarvatavate kuludena kinnisvaramaksu täies ulatuses. Kinnisvaramaksu suuruse kehtestamise otsus on maksumuse broneerimise aluseks.

Kokkuvõttes tuleb avalduses toodud andmete ja eelnimetatud sätete põhjal nõustuda taotleja seisukohaga, et kinnisvaramaks tuleks tulude ja kulude maksuraamatusse kanda summa määramise otsuse tegemise kuupäeval. tasumisele kuuluvast kinnisvaramaksust ehk 2009.a.