Tsiviilõiguslike lepingute alusel töötamise põhimõtted

Teenus

Mis vahe on konkreetse töövõtulepingu alusel töötamisel ja käsunduslepingu alusel töötamisel? Millised sissemaksed ja maks arvatakse maha töövõtjate ja töövõtjate tasust? Millised õigused ja kohustused on tsiviilõiguslike lepingutega töötavatel inimestel? Vastame allpool.

Tsiviilõiguslikud lepingud - nõuetekohase ettevalmistamise reeglid

Vastavalt Art. Tööseadustiku § 22 kohaselt kohustub töötaja töösuhte sõlmimisega tegema tööandjale ja tema juhtimisel ning tema määratud kohas ja ajal kindlat liiki tööd ning tööandja - võtma töötaja tööle tasu eest. .

Töötamine ülaltoodud tingimustel on töösuhtel põhinev töötamine, sõltumata poolte vahel sõlmitud lepingu nimetusest.

Lisaks ei ole ülalnimetatud töötingimusi säilitades lubatud asendada töölepingut tsiviilõigusliku lepinguga.

Tsiviilõiguslike lepingute, mille hulka kuuluvad käsundusleping ja konkreetse tööülesande leping, sõlmimise reeglid on reguleeritud tsiviilseadustiku sätetega. Otsustav mõju selles, kas meil on tegemist töösuhtega, ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu nimetus, vaid tingimused, mille alusel tööd reaalselt tehakse.

Kõige olulisem tunnus, mis eristab tsiviilõiguslikke lepinguid töölepingutest, on tööd usaldava töövõtja alluvuse puudumine. See tähendab, et käsunduslepingu alusel töötav isik ei saa töötada tööandja poolt rangelt määratud aegadel ja kohas ning alluda ülemusele töötajana.

Tööandja, kes sõlmib tsiviilõigusliku lepingu tingimustel, mille alusel tööleping tuleks sõlmida, võib võtta vastutusele töötaja õiguste rikkumise eest. Selle eest määratakse rahatrahv 1000–30 000 zlotti.

Käsundilepingu tunnused

Käsundileping on tähtajaline leping. See määratleb konkreetse toote või teenuse, mida töötaja peab pakkuma. Tellimuse vastuvõtja kohustub vastavalt Art. Tsiviilseadustiku artiklid 734-751 teostada käsundiandja jaoks teatud toiminguid, mille mõju eest ta lõppkokkuvõttes ei vastuta.

Käsundilepingule on iseloomulik, et see võib olenevalt poolte tahtest olla tasuline või tasuta leping. Kui lepingust või selle asjaoludest ei nähtu, et lepingu võtja peab seda täitma tasuta, siis tellimuse täitmise eest tasutakse.

Üldjuhul peab töövõtja isiklikult täitma kõik tegevused, mille ta lepinguga võttis. Käsundilepingu puhul on lubatud tellimust täita ka kolmandal isikul ehk asendajal. Kumbki pool võib käsunduslepingu igal ajal lõpetada. Kui see tuleneb tellija tahtest, peaks ta hüvitama teisele poolele tehtud kulutused ning tasutud tellimuse korral tasuma vastava osa tasust. Kui lepingu lõpetab tasutud tellimuse vastuvõtja, vastutab ta teise poole ees sellest tuleneva kahju eest.

Käsundileping tuleb sõlmida kirjalikult (üks eksemplar kummalegi poolele) ja selles tuleb märkida vähemalt:

  • lepingu tüüp,
  • selle algus- ja lõppkuupäev,
  • tööomadused,
  • töötasu väärtus,
  • teave selle kohta, kas töövõtja kasutab autoriõigusi, kus rakendatakse 50% maksusoodustuse kulusid.

Käsundilepingut iseloomustab eelkõige järgmine:

  • puudub tööandja alluvus,
  • tööd võib pakkuda mitte ainult füüsiline isik, vaid ka majandusüksus,
  • see ei kuulu seadusega ettenähtud miinimumtasu alla,
  • töötasu makstakse pärast töö lõpetamist,
  • järgnevate lepingute arvule ei ole piiranguid,
  • töövõtjal on piiratud õigused (puudub puhkus, lahkumishüvitis, haigusleht, etteteatamine jne),
  • nt üliõpilaste puhul ei ole kohustust tasuda vahendustasu lepingut ZUS sissemaksetega.

Praktikas juhtub sageli, et inimesi võetakse tööle käsunduslepingu alusel, kuhu tuleks tööleping sõlmida. Tööandjad, muutes lähetuse klassikalisi tunnuseid, püüavad saavutada sama sotsiaal-majanduslikku eesmärki, mis on seotud töösuhtega, kandmata sellega kaasnevaid (rahalisi ja sotsiaalseid) kulusid. Käsunduslepingu sõlmimisega ei kaasne kohustust tasuda sissemakseid tööjõufondi, töötajate garanteeritud hüvitiste fondi, puuetega inimeste rehabilitatsioonifondi ega teha iga-aastaseid sissemakseid ettevõtte sotsiaaltoetuste fondi. Käsundilepingu puhul on tööandjale soodsam ka lepingu enda lõpetamine.

Konkreetse töö lepingu tunnused

Konkreetse töö leping (tuntud ka kui tulemusleping) käsitleb töö ühekordset teostamist, milleks on etteantud tulemuse saavutamine.

Konkreetse töölepingu võib sõlmida suuliselt või kirjalikult. Siiski on oluline, et mõlemad pooled nõustuksid:

  • lepingu pooled,
  • lepingu objekt,
  • töö iseloom täpselt (viide valemile, joonisele, kirjeldusele kaaluühikute abil jne),
  • töö tegemise aeg,
  • kasutatud materjalide arveldusviis,
  • tasu,
  • kaebuse esitamise reeglid,
  • autoriõiguse probleem (teoste puhul).

Teostatava töö vastuvõtja ei pea seda ise tegema, vaid vastutab kolmandate isikute tegevuse eest. Lisaks vastutab tellimuse vastuvõtja garantii korras tehtud töö puuduste eest.

Konkreetse töö leping reeglina ei kujuta endast iseseisvat sotsiaalkindlustuse nimetust, kuid mõnikord juhtub, et tööandjal on kohustus lepingu saajale makstavast töötasust maha arvata ja arvestada sotsiaal- ja ravikindlustusmakseid. See puudutab ainult seda, kui tööandja tellib töö tegemise oma tavatöötajale, siis arvatakse töölepingust ja konkreetse töö lepingust saadud tulude summast maha sissemaksed. Loomulikult ei ole see olukord ilma eranditeta. Tööandja ei pea tasuma oma alalisele töötajale ravi- ja sotsiaalkindlustusmakseid, kui ta sõlmib temaga konkreetse töölepingu ja viimane on palgata, rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Poolte õigused ja kohustused

Lepinguline töö

Esineja vaatevinklist

  • töövõtja vastutab ainult lõpptulemuse eest;
  • töö tegijal ei ole õigust puhkusele, rasedus- ja sünnituspuhkusele ega lapsehoolduspuhkusele;
  • konkreetse töölepingu sõlmimisel enda tööandjaga makstakse sissemakseid samamoodi nagu töölepingu puhul;
  • tööandjapoolse pettuse korral saab töövõtja temaga kohtusse kaevata vaid tsiviilmenetluse korras, st ta peab palkama advokaadi ja valmistuma pikaks kohtuteekonnaks.

Kliendi vaatevinklist

  • ei kohusta andma puhkust ega hüvitisi nagu lahkumishüvitis, hüvitised jms;
  • ei pea tasuma sotsiaal- ega ravikindlustusmakseid (v.a juhul, kui lepingu on sõlminud ettevõte oma töötajaga).

Käsundusleping

Töövõtja vaatevinklist

  • on õigus saada pensioni-, haigus-, puude-, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustust;
  • ei ole õigust puhkusele, rasedus- ja sünnituspuhkusele ega lapsehoolduspuhkusele;
  • ei ole õigust hooldustoetusele;
  • tööandjapoolse pettuse korral saab töövõtja selle peale kaevata vaid tsiviilkohtumenetluses, s.t ta peab palkama advokaadi ja valmistuma pikaks teekonnaks läbi kohtute.

Kliendi vaatevinklist

  • rahastab poole töövõtja poolt töövõimetus- ja vanaduspensioni sissemaksete tegemise kuludest,
  • kui töövõtja on üliõpilane või kuni 26-aastane üliõpilane, ei pea tööandja tasuma sotsiaalkindlustusmakseid;
  • klient ei anna puhkust, ei maksa lahkumishüvitist, ei maksa haiguslehte.

Töötajate lähetamine tsiviilõiguslike lepingute alusel

Tsiviilõiguslike lepingute puhul ei saa rääkida delegeerimisest. Sõidukulude hüvitamisel ei arvestata töötajate töölähetuse eeskirjades sätestatud hüvitisi, mis tulenevad asjaolust, et töövõtja/teenuse osutaja ei ole kliendi töötaja (tööseadustiku tähenduses).

Selleks, et poolte töölähetusega seotud arveldused sisaldaksid näiteks päevaraha maksmist, peavad sellised sätted olema lepingus kirjas. Lepingus võib töötajate töölähetuse korral ette näha seaduses sätestatust suuremaid ja väiksemaid soodustusi, samuti võib need soodustused üldse ära jätta.

Olukorras, kus mõlemad lepingupooled otsustavad kasutada lepingus sisalduvat informatsiooni töölähetuste arveldamise kohta, tuleks meeles pidada, et reis peaks otseselt tulenema lepingu alusel teostatavate tegevuste ulatusest ja liigist. Lisaks on vajalik reguleerida poolte kohustused selliselt, et ei tekiks kahtlust, et töövõtja ei ole tellija juhtimise all. Reisikohustus peaks tulenema üksnes vajadusest lepingu eseme nõuetekohaseks täitmiseks.

TTO tsiviilõiguslikes lepingutes

Tööandja on kohustatud tagama muul alusel kui töösuhte alusel tööd tegevatele füüsilistele isikutele töökohas või tööandja määratud kohas, samuti füüsilisest isikust ettevõtjatele ohutud ja hügieenilised töötingimused töökohas või töökohas. tööandja määratud koht.

Määruses ei ole selgelt välja toodud, kuidas seda kohustust täita.Kui tehtava töö liik, töötingimuste või protsesside käiguga seotud riskide määr on nii oluline, et isegi neid töid on soovitatav lubada ainult vastava terviseseisundiga ning tervise- ja ohutusalase väljaõppe saanud füüsilistel isikutel. ajutiselt või viibida nendes tingimustes.töö, võib tööandja või muu tööd korraldav isik nõuda isikult, kellega ta sõlmib tsiviilõigusliku lepingu, arstliku läbivaatuse või töötervishoiu ja tööohutuse alase koolituse läbimist. Lisaks tuleks märkida, et füüsilised isikud, kes teevad tööd muul alusel kui töösuhte alusel töökohas või tööandja määratud kohas, on kohustatud järgima töötervishoiu ja tööohutuse sätteid ja põhimõtteid töötajatega võrdsetel alustel. - tööandja määratud ulatuses. Seevastu töökohal või tööandja määratud kohas muul alusel tööd tegevaid isikuid kui töösuhteid tegevaid isikuid ei ole alust kohelda töötajatena. Kohustust suunata arstlikule kontrollile ning korraldada tervise- ja ohutusalaseid koolitusi ei ole.

Käsundi- ja konkreetse töölepingu alusel sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed

Töö tegemine konkreetse tööülesannete lepingu, käsunduslepingu või muu teenuste osutamise lepingu alusel, millele vastavalt tsiviilseadustikule kohaldatakse käsundi sätteid, võib omada õiguslikke tagajärgi sotsiaal- ja ravikindlustuse valdkonnas. .

Alljärgnevas tabelis on välja toodud sissemaksete liigid, millele tasulist tööd tegevale isikule on sõlmitud käsundusleping või konkreetne tööülesannete leping.

1. jaanuaril 2016 jõustusid suuremad muudatused tsiviilõiguslikest lepingutest tulenevate sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuse osas. Nimelt oli kuni 2015. aasta lõpuni nii, et kui töötaja tegi tööd mitme käsunduslepingu alusel, oli sotsiaalkindlustuse kohustuslikuks õigus kõige varem sõlmitud leping. Töötaja soovil sai panustada ka teistesse lepingutesse või määras töötaja ise, millisest lepingust ta soovib sissemakseid maksta. Tegelikult sõlmiti töötajaga kõige sagedamini kaks lepingut - esimene madalale summale, mis kuulus sissemaksetele, ja teine ​​kõrgema palgaga, mis ei kuulu enam sissemaksetele. Määrusemuudatusega kehtestati iga käsunduslepingu eest kogu sotsiaalkindlustuse sissemaksete tasumise kohustus, mille tasu ei ületa miinimumpalka. See tähendab, et kui töövõtja täidab mitu käsunduslepingut väiksemate summadega, nt 500 Poola zlotti, vabastatakse sissemaksetest pärast miinimumpalga piirmäära ületamist ainult järgmine leping. Selleks aga, et töötaja vabaneks hilisemate käsunduslepingute alusel kindlustusmaksete maksmisest, peab ta käsundiandjale tõendama, et tal on selleks õigus. Ainult deklaratsioonist enam ei piisa. Kinnituseks võib olla töötamist kinnitava käsunduslepingu või igakuiselt laekuva ZUS RMUA dokumendi esitamine. Eeskirjad ei kehti ainult töötajatele, kes teevad tööd ainult käsunduslepingu alusel. Kui töötaja võetakse tööle töölepingu alusel ja tema töötasu on madalam töötasu alammäärast, kuulub sissemaksele ka käsunduslepingu järgne töötasu. Samamoodi kohaldatakse mittepõllumajandusliku äritegevusega tegelevate ettevõtjate puhul - kui neil on õigus maksta preemiat soodustingimustel, st alates 630 Poola zlottist 2018. aastal, kohaldatakse kõikide käsunduslepingute puhul preemiat kuni kõigi nimetuste summani. ei ületa miinimumtasu.

Alustage tasuta 30-päevast prooviperioodi ilma piiranguteta!

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise probleemid

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on oma ettevõtte avamine, mis saab olema tulutoov tegevus: teenindus, kaubandus, tootmine, ehitus, mis seisneb maardlate maavarade otsimises, tuvastamises ja kaevandamises ning asjadest ja immateriaalsetest varadest kasu kogumises. Selline tegevus toimub organiseeritult ja pidevalt ning tema enda nimel, sõltumata selle mõjust. Peamised erinevused tööturu ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vahel on loetletud allpool.

  • töösuhtega seotud töötaja kohustub tööandja määratud ajal ja kohas täitma tööandjale konkreetseid ülesandeid; füüsilisest isikust ettevõtjal on vabadus valida töö tegemise koht ja aeg;
  • tööandja kohustub võtma tasu eest tööle töösuhtega piiratud töötaja; FIE-le ei ole tagatud miinimumpalga tase;
  • töösuhtele kohaldatakse tööseaduse (eelkõige tööseadustiku) sätteid; füüsilisest isikust ettevõtjad teevad oma töövõtjatega koostööd tsiviilõiguslike lepingute alusel;
  • risk töösuhtes lasub tööandjal; FIE puhul langeb risk FIE-le;
  • füüsilisest isikust ettevõtja tagab madalamad ZUS-i sissemaksed kui täistööajaga töötajate puhul;
  • erinevalt täistööajaga töötamisest iseloomustab füüsilisest isikust ettevõtjaid madal tööhõive stabiilsus;
  • FIE on kohustatud pidama raamatupidamist, tasuma kindlustusmakseid ja makse;
  • füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole õigust puhkusele;
  • täistööajaga töötaja vastutus on määratletud tööseadustikus; füüsilisest isikust ettevõtja puhul võib tema vastutus olla lepinguga piiratud kindla summaga, nt leppetrahviga, ilma võimaluseta nõuda täielikku hüvitist;
  • tööandja võib FIE-ga lepingu igal ajal üles öelda;
  • FIE-le ei kehti erinevalt täistööajaga töötajatest töösuhte lõppemise eelsed kaitseperioodid ehk keeld lõpetada tööleping nelja aasta jooksul enne vanaduspensioni õiguse tekkimist ja keeld lõpetada töölepingu kehtivusaja jooksul. põhjendatud töölt puudumine;
  • erinevalt palgatöötajatest ei kaitse FIEd ametiühingud.

Kindlustusüksusega seotud komisjonilepingute preemiate skeemid

Käsundilepingu alusel sobiva kindlustusmakse skeemi määramisel tuleb kõigepealt kindlaks määrata kindlustusaluse suurus kõikidele töötajale kuuluvatele nimetustele, s.o tööleping, äritegevus, muud käsunduslepingud. Kui aluste summa ei ületa miinimumpalka, on iga käsundusleping kohustuslikult kaetud pensioni-, puude-, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustusega. Vabatahtlikuks jääb vaid ravikindlustusmakse. Olenemata kindlustussubjektist ja kindlustuse nimetusest jääb juhul, kui kindlustusnimetuste summa ületab miinimumpalka, käsunduslepingu alusel kohustuslikuks ainult ravikindlustusmakse.

Kindlustusaine

Kindlustusnimetus

E.

R

C.

IN

KOOS

  • Töötaja

  • Isik erineva käsunduslepinguga

  • Pensionär

  • Professionaalne sõdur

Käsundileping (kui kõigi omatavate kindlustusnimetuste summa on väiksem kui miinimumpalk)

KOHTA

KOHTA

D

KOHTA

KOHTA

Kuni 26-aastane üliõpilane ja õpilane

Käsundusleping

N

N

N

N

N

  • Töötaja

  • Isik erineva käsunduslepinguga

  • Pensionär

  • Professionaalne sõdur

Käsundileping (kui kõigi omatavate kindlustusnimetuste summa on võrdne miinimumpalgaga või sellest suurem)

D

D

D

D

KOHTA

Ettevõtja

Käsundileping (millega äritegevuse eest makstakse preemiat vähemalt 60% keskmisest kuutasust)

D

D

D

D

KOHTA

Ettevõtja

Käsundileping (koos ettevõtte eest makstud sooduspreemiatega)

KOHTA

KOHTA

D

KOHTA

KOHTA

Sünnitustoetust või sünnitoetuse suurust toetust saav isik muul põhjusel (nt töösuhe)

Käsundusleping

D

D

N

D

KOHTA

Isik, kes on lapsehoolduspuhkusel muul põhjusel (nt töösuhe)

Käsundusleping

KOHTA

KOHTA

D

KOHTA

KOHTA

Kindlustusüksusega seotud konkreetsete töölepingute kindlustusmaksete skeemid

Kindlustusaine

Kindlustusnimetus

E.

R

C.

IN

KOOS

Isikud, kes ei tööta tellijaga töölepingu alusel

Lepinguline töö

N

N

N

N

N

Töötaja

Tööandjaga või tema nimel sõlmitud leping konkreetse töö tegemiseks

KOHTA

KOHTA

KOHTA

KOHTA

KOHTA

Töötaja

Leping konkreetse töö tegemiseks on sõlmitud mitte tööandjaga ega tehtud tema nimel

N

N

N

N

N

Isik, kellel ei ole sõlmitud muud tsiviilõiguslikku lepingut ja kes ei ole töötaja

Lepinguline töö

N

N

N

N

N

Mittepõllumajandusliku tegevuse läbiviimine

Lepinguline töö

N

N

N

N

N

Kuni 26-aastane õpilane ja üliõpilane

Lepinguline töö

N

N

N

N

N

Töölepingu alusel töötav pensionär

Tööandjaga või tema nimel sõlmitud leping konkreetse töö tegemiseks

KOHTA

KOHTA

KOHTA

KOHTA

KOHTA

Pensionär, töölepingu alusel töötav pensionär

Leping konkreetse töö tegemiseks on sõlmitud mitte tööandjaga ega tehtud tema nimel

N

N

N

N

N

Sünnitustoetust või sünnitoetuse suurust toetust saav isik

Lepinguline töö

N

N

N

N

N

Tabelis kasutatud sümbolid tähendavad:

  1. O - kohustuslik kindlustus
  2. D - vabatahtlik kindlustus
  3. N – kindlustatud isik ei ole kindlustatud