Tsiviilõigusliku seltsingu peatamine – mida see hõlmab?

Teenus

Koroonaviiruse ajastul otsustavad paljud ettevõtjad oma äritegevuse peatada, mille teatud olukordades tingib majanduslikest põhjustest tingitud vajadus. Oluline on see, et peatamine ei kehti mitte ainult üksikettevõtjate, vaid ka tsiviilühingute kohta. Alljärgnevas tekstis analüüsime konkreetseid lahendusi, mis hõlmavad tsiviilõigusliku seltsingu tegevuse peatamise protsessi.

Tsiviilõigusliku seltsingu õiguslik seisund

Tsiviilõiguslik seltsing on ebatüüpiline ja eristub kindlasti teistest seadusega reguleeritud ettevõtetest.

Tuleb märkida, et tsiviilõiguslik seltsing on partnerite vahel sõlmitud leping. See tuleneb otseselt artikli sisust. TsK § 860, millest loeme, et põhikirjaga kohustuvad kaaslased püüdlema ühise majandusliku eesmärgi saavutamise poole, tegutsedes tähistavalt, eelkõige sissemakseid tehes. Põhikiri tuleks kinnitada kirjaga.

Teine oluline säte on art. Tsiviilseadustiku artikkel 863. See näeb ette, et osanik ei või käsutada osa osanike ühisvaras ega osa selle vara üksikutes komponentides. Seltsingu kestel ei või osanik nõuda osanike ühisvara jagamist.

Sellest tulenevalt on tsiviilõigusliku seltsingu vara osanike ühisomandis. See omakorda tähendab, et igal partneril on õigus kogu ettevõtte varale.

Teised olulised sätted on seotud tsiviilpartnerlusasjade haldamise küsimusega. Vastavalt Art. Tsiviilseadustiku artikli 865 kohaselt on igal partneril õigus ja kohustus seltsingu asju ajada. Iga osanik võib ilma osanike eelneva otsuseta ajada asju, mis ei ületa seltsingu tavapärase tegevuse ulatust. Kui aga enne sellise juhtumi lõppu on kasvõi üks ülejäänud partneritest selle käitumisele vastu, on vaja partnerite lahendust. Iga osanik võib ilma osapoolte eelneva otsuseta teha kiireloomulisi toiminguid, mille tegemata jätmine võib põhjustada ettevõttele korvamatut kahju.

Eeltoodud kaalutlusi kokku võttes tuleb välja tuua, et tsiviilõiguslikul seltsingul puudub majanduslik subjektiivsus, kuna selle osanikeks loetakse ettevõtjaid. Seda kinnitab ka Art. 4 sek. Ettevõtlusseaduse § 2, kus viidati, et ettevõtjad on oma majandustegevuses ka tsiviilühingu osanik. Sellel asjaolul on teatud tagajärjed ka tsiviilõigusliku seltsingu tegevuse peatamisel.

Tsiviilõiguslik seltsing ei ole iseseisev juriidiline isik. Tegemist on partnerite vahel sõlmitud lepinguga, mis tähendab, et antud juhul tegutsevad ettevõtjad on ettevõtte partnerid.

Äritegevuse peatamise põhimõtted

Ettevõtlustegevuse peatamise korda puudutavad eeskirjad on reguleeritud ettevõtjaseaduses.

Vastavalt Art. 23 ülal Seaduse kohaselt võib keskregistrisse ja majandustegevuse andmetesse kantud ettevõtja majandustegevuse tegemise tähtajatult või määratud ajaks, kuid mitte lühemaks kui 30 päevaks, peatada.

Art. 22 sek. Ettevõtlusõiguse seaduse 3-5.

Nimetatud sätted näevad ette, et seltsingu osanikuna ja väljaspool seda ühingut majandustegevust teostav ettevõtja võib peatada majandustegevuse ühes neist vormidest.

Ettevõtja, kes tegutseb osanikuna rohkem kui ühes tsiviilühingus, võib peatada majandustegevuse ühes või mitmes sellises äriühingus.

Tsiviilühingus äritegevuse läbiviimisel kehtib äritegevuse peatamine tingimusel, et selle peatavad kõik partnerid.

Seetõttu peame selgelt rõhutama, et seltsingu vormis äritegevuse korral on äritegevuse peatamine kehtiv tingimusel, et selle peatavad kõik partnerid.

Näide 1.

Tsiviilõiguslik seltsing koosneb kolmest osanikust. Peatatuks lugemiseks peab igaüks neist esitama peatamise taotluse.

Lisaks tuleb märkida, et füüsiline isik võib samaaegselt juhtida oma füüsilisest isikust ettevõtjat ja olla seltsingu osanik. Selline olukord ei takista JDG peatamist, kui ta jätkab tegutsemist tsiviilpartnerluse alusel.

Näide 2.

Füüsilisest isikust ettevõtjat juhiv ja samal ajal seltsingu osanik esitas CEIDG-le avalduse JDG peatamiseks. Sellegipoolest saab füüsiline isik tsiviilühingu alusel majandustegevust siiski teha.

Lisaks võib füüsiline isik olla osanik mitmes tsiviilühiskonnas. Sellisel juhul on tal õigus peatada majandustegevus ühes või mitmes sellises ettevõttes.

Tsiviilõigusliku seltsingu tegelikuks peatamiseks loetakse seltsingu iga osaniku poolt peatamise avaldus.

Tsiviilõigusliku seltsingu peatamise tagajärjed

Oletame, et vastavalt seadusele esitasid kõik tsiviilõigusliku seltsingu osanikud CEIDG-le avalduse oma äritegevuse peatamiseks. Vastavalt Art. Ettevõtlusseaduse § 26 kohaselt ei saa füüsilisest isikust ettevõtja keskregistrist ja majandustegevuse andmetest kustutamisel majandustegevust teostada.

Tsiviilõigusliku seltsingu majandustegevuse peatamise ajal äriühingu lubatud tegevuse küsimuses palume tutvuda Art. 25 eespool seadus. Selle sätte valguses ei saa ettevõtja majandustegevuse peatamise perioodil majandustegevust teostada ega saada jooksvat tulu mittepõllumajanduslikust majandustegevusest. Majandustegevuse peatamise ajal on ettevõtjal:

  1. võib teha kõiki sissetulekuallika säilitamiseks või kindlustamiseks vajalikke toiminguid, sealhulgas lõpetada varem sõlmitud lepinguid;

  2. võib vastu võtta nõudeid ja on kohustatud tasuma enne äritegevuse peatamise kuupäeva tekkinud kohustused;

  3. võib müüa oma põhivara ja seadmeid;

  4. omab õigust või kohustust osaleda enne äritegevuse peatamise kuupäeva toimunud äritegevusega seotud kohtumenetluses, maksu- ja haldusmenetluses;

  5. täidab kõiki seadusega ettenähtud kohustusi;

  6. võib saada rahalist tulu, ka enne äritegevuse peatamise kuupäeva tehtud tegevusest;

  7. võib kontrollida vastavalt ettevõtlusega tegelevale ettevõtjale sätestatud eeskirjadele;

  8. võib määrata või vabastada füüsilise isiku ettevõtte pärimishalduse ja muude ettevõtete pärimisega seotud vahendite 5. juuli 2018. a seaduses nimetatud pärimishalduri.

Vaatamata tsiviilõigusliku seltsingu tegelikule peatamisele võib ettevõte selle aja jooksul ette võtta ettevõtjaseaduses sätestatud tegevusi.

Ettevõtja üheks õiguseks on õigus peatada äritegevus. Sätete kohaselt on ettevõtja tsiviilühingu osanik, mitte seltsing ise. Sellest tulenevalt peab tsiviilõigusliku seltsingu tõhusaks peatamiseks iga osanik esitama avalduse tegevuse peatamiseks selles valdkonnas.